Laupäeval toimus Viimsi Rannarahva muuseumis ehitatud ajaloolise purjepaadi pidulik ristimis- ja veeskamistseremoonia.
Galerii: Viimsi rannarahva muuseum veeskas unikaalse ajaloolise kalalaeva (1)
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
8. juuli 2018, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aluse näol on tegemist Eesti Põhjarannikul kuni 1920. aastateni kasutusel olnud ainulaadse viislaid-tüüpi kaluripaadi täpse koopiaga, mis on valminud paadimeister Anti Kreemi juhtimisel. Unikaalseks muudab laeva ennekõike selle vööri kuju ja ehitamise tehnoloogia, millesarnast ei ole teada ei mujalt Läänemerelt ega ka kaugemalt.
SA Rannarahva Muuseum direktori Janek Šafranovski sõnul valmistati selliseid purjepaate ainult Eesti põhjarannikul Ida-Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Laevade peamine erinevus võrreldes teistega seisnes nende vööri kujus ja ehitusviisis. Esitäävi ja kiilu nurk oli etteulatuv, pisut nagu Vana-Rooma galeeril, ning oli valmistatud ühes tükis põhjarannikul kasvanud kuuskede tüve ja juure nurgast. «Juba 1932. aastal käisid Soome etnograafid spetsiaalsel ekspeditsioonil seda paaditüüpi Viru rannas uurimas. Paadi eriskummalise kuju põhjusteks on erinevad merendus- ja kalandusajaloolased pakkunud paadi pidevaks randa vintsimiseks vajalikku tugevat esiososa, jää sees sõitmise vajadusest tulenevat vööri tugevdust või kiilu pikendamisel saavutatavat purjestuse asendi muutmise võimalust,» ütles Šafranovski.
/nginx/o/2018/07/05/8122161t1h5800.jpg)
SA Rannarahva Muuseum teaduri Maivi Kärgineni sõnul on viislaiu uurimise huvi hetkel peamiselt koondunud just Viimsi Rannarahva Muuseumisse ning Lahemaa muuseumitesse. On tehtud algatus kanda viislaid UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. «Ainuke teadaolev säilinud originaal viislaid-tüüpi paat asub täna Rootsi-Kallavere muuseumis. Laupäeval vettelastava viislaidpaadiga hakkab Rannarahva Muuseum uurima selle paaditüübi sõiduomadusi, et jõuda jälile siinsete randlaste kunagiste paadiehituslike innovatsioonipüüdluste põhjustele ja eesmärkidele,» lisas Kärginen. Paat hakkab asuma Viimsi vabaõhumuuseumi rannas.
Purjepaadi ristimine ja veeskamine toimus laupäeval traditsioonilise, Viimsis Vabaõhumuuseumis peetava Rannarahva Festivali raames. Enne vettelaskmist toimus ka paadi ristimine ja kui paat juba vees, sai sellega muuseumi ees lahel ka sõitu teha.
Laeva mahub kokku kaheksa inimest, sõidu kaugus ja kiirus oleneb küll ilmast, sest kuivõrd paat on autentne koopia vanast laevast, ei ole tal ka mootorit ning ta liigub ainult tuule jõul.