Kehtnas asuvas lihatööstuses toimetab Frank Kutter

Tiit Efert
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Frank Kutteri tegevjuht Marek Mettas
ja Johanna Maripuu kinnitavad, et
mõte, kuidas oma sealiha väärindada, liikus juba enne Rey tootmise ostmist.
Frank Kutteri tegevjuht Marek Mettas ja Johanna Maripuu kinnitavad, et mõte, kuidas oma sealiha väärindada, liikus juba enne Rey tootmise ostmist. Foto: Kristina Efert

Saaremaalt pärit seakasvataja Raul Maripuu ostis kaks aastat tagasi ära Kehtnas asuvad endise Rey lihatööstuse ruumid ja seadmed koos seakasvatuskompleksiga ning asus seal tegutsema Frank Kutteri lihatööstuse nime all.

Mida tähendab Frank Kutter? Kutter tähendab saksa keeles liha tükeldamist. Kuterdamist võib tõlgendada ka kui vorstimassi segamist, sest igas lihatööstuses on selle tarbeks kutter. „Seda on meie käest palju küsitud, miks nii saksapärane,” selgitab Frank Kutteri tegevjuht Marek Mettas. Ta põhjendab, et ettevõtte nime valikul sai mõeldud rahvusvahelistele turgudele. Aga enne kui mõelda kaugematele turgudele, on ettevõte alustanud kanna kinnitamist kodukandis.

Kodumaist sealiha tuleb väärindada

Frank Kutteri lihatööstuse omanikule Raul Maripuule kuulub Saaremaal Valjala piirkonnas seitse sigalat, kus kasvab kokku üle 30 000 sea. Eesti kapitalil tegutsevatest seafarmidest on see kõige suurem. Oma kasvatatud sigade liha müüakse enamikule Eesti suurematele lihatööstustele. Peale selle kuulub Maripuule AS Valjala Söödatehas, kus valmistatakse kodumaisest teraviljast seasööta.

Kui Raul Maripuu nägi võimalust ise midagi sealihast tootma hakata, haaras ta sellest kinni. „Pakkumisel oli endine lihatööstus ja idee sattus viljakale pinnasele,” sõnab Rauli tütar Johanna Maripuu, kelle ema on pärit Raplast. Ka siit võib Johanna sõnul leida seose, miks Saaremaal tegutsevale ärimehele pakkus huvi keset Mandri-Eestit lihatööstust pidama hakata.

Johanna õpib Tallinnas Tehnikakõrgkoolis tootmisjuhiks ja tal on plaan õppida juurde veel äriprotsesside juhtimist. Kuid praegugi on ta ettevõttes oma nõu ja jõuga abiks. Johanna sõnul liikus mõte, kuidas oma sealiha väärindada, juba varem. Peamine põhjus oli sõltuvus sealiha kokkuostuhindadest, mis teeb seakasvatuse haavatavaks.

Miljon eurot investeeringuid

Kehtna on Rapla maakonna lõunaosas asuv vald, mis moodustati 2017. aastal senise Kehtna ja Järvakandi valla ühinemisel. Kehtnas asuv lihatööstus asub aga valla keskusest mõne kilomeetri jagu väljas endise Kehtna näidissovhoostehnikumi sigalakompleksi kõrval. Siin tegutsenud Rey lihatööstus lõpetas kolm aastat tagasi tegevuse ja kahe aasta eest omandaski kompleksi Maripuu.

Pärast aasta otsa kestnud renoveerimist, millele kulus üle miljoni euro, alustas ettevõte läinud suvel juulikuus tootmist. Ettevõtte sisustus jäi suures osas samaks, küll putitati vanad masinad üles ja soetati hulgaliselt uusi.

Esialgu olid vaid värske liha tooted, alates kaelakarbonaadist kuni peekoni ja seasabani. Sügisel loodi termiline osakond, misjärel asuti pakkuma singitooteid – nii külm- kui ka kuumsuitsutooteid – ja vorstitooteid sardellidest, viineritest, grillvorstidest kuni poolsuitsuvorstini välja. Esimesed vorstitooted said valmis mullu detsembris.

Suitsutamisel kasutatakse klassikalist meetodit, kus suitsu tekitab naturaalne lepalaast.

Tootmise täistsükkel

Marek Mettase sõnul on ettevõtte suur eelis, et kõik sead on enda kasvatatud ning tooraine saadavus ja kvaliteet oma kontrolli all, sest sigade toitki valmistatakse ise.

Kehtna kompleksis asuvates sigalates kasvab ettevõttel ligikaudu 4000 siga, mis tähendab, et lihatööstuse tarbeks siia Saaremaalt sigu tooma ei pea. Küll aga tuleb sigade sööt Kehtnasse Saaremaalt. Samuti tulevad üle mere põrsad. „Pigem läheb siit välja teistesse tapamajadesse,” ütleb Mettas. Frank Kutteri tapamaja võtab praegu vastu 30–40 siga, maksimaalne suutlikkus oleks aga vastu võtta kuni 70 siga päevas.

Mettase jutu järgi on võetud eesmärgiks kasutada seast kõike, mis võimalik. „Põhimõte on kasutada ta ära ninast kuni sabani,” räägib ta. Talveperioodil läheb käiku ka veri, millest valmistatakse eestlasele tuttavaid veretooteid. Eraldi toodetena on müügil tapasaadused, mille hulka kuuluvad neer, kõrv, pea, ploomirasv, rääkimata maksast ja jalgadest, millest saab näiteks sülti keeta.

Mettase ütlust mööda on tehase võimekus toota ligemale 100 000 kilogrammi lihatooteid kuus. Täismahu saavutamisel ollakse poolel teel, aga kümnekuulise tegutsemisaja jooksul on see tema arvates normaalne tulemust.

Müügiläbirääkimisi peetakse kõigi suuremate kaubanduskettidega ja selles osas on tulemas häid uudiseid.

Kodupiirkond on käes

Kodupiirkonnas on suurim partner Raplamaa Tarbijate Ühistu, kelle kauplustes on tooted müügil möödunud aasta novembrist. Samuti on Frank Kutteri klientideks enamik Raplamaa hotelle, restorane ja muid toitlustusasutusi, nende hulgas koolid ja lasteaiad. „Raplamaa teab ja usaldab meid,” ütleb Mettas.

Vaikselt on Harjumaalgi kanda kinnitatud. Näiteks on tooted müügil Viimsis Lavendli kaupluses, Tallinnas Kaubamaja ja Stockmanni toiduosakonnas. „Eesmärk on jõuda suurtesse kaubanduskettidesse. Uudsus müüb, selleks saigi loodud uus kaubamärk,” selgitab Mettas.

Frank Kutteri toodete eripäraks on värskus ja puhtus. „Rõhutame, et meil on puhas eestimaine sealiha ning lihatooted on naturaalsed ja liha täis,” tutvustab Mettas. See ei ole pelgalt sõnakõlks. „Retseptuuris järgime, et tooted oleksid liharikkad ja puuduksid igasugused maitsetugevdajad ning lisaained oleksid looduslikud,” väidab Mettas.

Ühe eripärana märgib Mettas seda, et Frank Kutteri lihatööstuses puudub võimalus liha külmutada, mis suuremates lihatööstustes on tavaline. Näiteks kui grilliajal reklaamitakse, et šašlõkk on käsitsi lõigatud, on tõenäoline, et seda ei jõuta teha nüüd, kui nõudlus on suur. „See on lõigatud varakevadel ja pandud sügavkülma grillihooaega ootama,” teab Mettas.

Frank Kutteri valikus on valdavalt klassikalised lihatooted ja neid üritatakse teha nii hästi kui võimalik. Näiteks sardellis ja viineris on lihasisaldus 70 protsenti. „See on optimaalne, et toode säilitaks head maitseomadused ja oleks hamba all meeldiv,” selgitab Mettas.

Pakutakse nii sea- kui ka kodust hakkliha, mille tarbeks veiseliha varutakse Märjamaa lihatööstusest. „Hakkliha on palju kiita saanud – eeskätt pealinna toitlustajatelt –, sest see on taine ja väga kvaliteetne,” mainib Mettas.

Iga algus on raske

Mettas tunnistab, et uue lihatööstuse käivitamine on olnud väljakutseid nõudev ettevõtmine. Korraga tuleb tegelda paljude teemadega, nagu tootmine, turundus, tootearendus, hügieen jne. Omaette teema on personali leidmine ja tööl hoidmine. „Tööjõu probleem on suur,” tõdeb Mettas. „Isegi kui leiame inimese, on pidama jääda raske, kuna töökeskkond on külm. Abiks on kutsumus töötada toiduainetega.”

Just otsitakse lihalõikajat, kelle ameti omandamine võib võtta kuni aasta. Lihalõikaja saab palka lõigatud liha koguse pealt, seega on tähtis kiirus, aga samas peab säilima väga hea kvaliteet. „Otsime noori tugevaid mehi, kes taluvad rutiini ja külma keskkonda,” lisab Mettas. Praegu on ettevõttes 16 töötajat.

Jätkuvad renoveerimistööd. Kui esimesena panustati tootmise poolele ja ruumide puhtusele, siis seafarmid on veel uuendamata. Peagi jõuavad omanikud nendeni. „Niipea, kui lihatööstus saab lõplikult valmis, lähme nende kallale,” lubab Mettas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles