Õied toidulauale aiast ja metsaservast

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kurgirohu õied sobivad salatitesse, võileiva ja võileivatordi kaunistamiseks, kohupiima- jm magustoitude garneeringuks.

FOTO: Sille Annuk

Juuli on õite aeg ja kuna tänavune loodus on tänu maikuu kuumale paar-kolm nädalat tavapärasest ees, õitsevad korraga nii tavalisel ajal kui ka õiget aega õitsejad taimed.

Õisi on tarvitatud ikka peamiselt teeks, samuti siirupiks, tinktuuriks ja eeterlike õlide valmistamiseks. Siirupit saab kasutada toidu maitsestamiseks. Õite ravi- ja tervist tugevdavad omadused säilivad toiduski. Õites on vitamiine, mineraale, antioksüdante, flavonoide, eeterlikke õlisid ja karotinoidide pigmente, mis kõik meie organismi ja immuunsüsteemi tugevdavad.

Õiesalatiks sobivad kõik õrna tekstuuriga õied. Ise kasutan keelõisi, millest eraldan südamikud. Herne ja läänekollaka õied eraldan varrest. Salatisse sobivad saialille, päevalille, septembris õitseva maapirni, mungalille, valge iminõgese, kurgirohu, rand-seaherne, lillherne, läänekollaka, kassinaeri, kannikese, võõrasema, hapuka maitsega begoonia, peiulille, aaskurereha, rukkilille (ilma südamikuta), üheksavägise ja aedvaagu õie kroonlehed.

Õiesalati kasteks kasutada võrdsetes kogustes hea maitsega õli, sidruni- vm hapukamat mahla, mett või agaavisiirupit. Ained korralikult läbi segada ja õitele valada. Kes tahab pikantsemat maitset, võib lisada murulaugu, küüslaugu ja talisibula õisi.

Koogi-, keeksi- ja saiataignasse, ka ürdipirukasse ja pitsasse sobivad saialille, päevalille, maapirni, põdrakanepi, mungalille, peiulille õied, terava ohaka keelõied.

Kurgirohu õied sobivad salatitesse, võileiva ja võileivatordi kaunistamiseks, kohupiima- jm magustoitude garneeringuks. Lehti võib paneerida, kastes need taignasse. Olen teinud soolast pannkoogitainast, millesse lisanud pipart või piparrohtu, mis samuti praegu aias olemas. Ravimtaimena väljutab kurgirohi vedelikku, parandab neerude tööd, eemaldab jääkaineid ja tselluliiti, aitab depressiooni vastu. Ravimtaimena kasutada seda mõõdukalt (seitse kuni kümme päeva), sest sisaldab alkaloide.

Põdrakanepi õied sobivad salatisse, õiepungad ja õied on ilusad muffinites ja keeksis, miks mitte karaskis, pannkoogitaignas või saia seeski.

Kurdlehelise kibuvitsa ja roosi õied on paslikud laua kaunistamiseks, siirupi, roosiõli ja roosivee valmistamiseks. Siirupi valmistamiseks tuleb õitel kannad ära lõigata, et siirup kibe ei jääks. Siis keeta 15−30 minutit, lisada sidrunimahl ja kurnata. Kui tahate juustu kõrvale või kasutada moosina, võib lisada moosi- või marmelaadisuhkrut.

Roosivett saab teha alkoholitõmmisest ja seda hiljem lahjendada. Roosivett kasutasid tippkokad vanasti kuklite ja saiakeste valmistamisel. Õied panna purki ja kallata üle 40kraadise alkoholiga. Lasta kolm nädalat pimedas seista, kurnata ja panna säilituspudelisse.

Võib valmistada teena: lasta termoses tõmmata 20−30 minutit, kurnata ja säilitada külmutatud kuubikutena. Suhkrustatud (suhkrusiirupisse kastetud ja kuivatatud) roosi- ja kibuvitsaõitega kaunistatakse torte ja magustoitusid.

Võilille õied sobivad salatisse, kevadel, kui neid on palju, tasub neist teha siirupit ja veini. Neid lisatakse taignasse ja smuutidesse, paneeritakse.Võilille nuppe võib marineerida, maitsestades marinaadi tšilli, küüslaugu või tilliõisikutega.

Angervaksa õitest valmistatakse siirupit, millest saab teha morssi ja limonaadi ning sellega võib maitsestada jäätist. Eriti kasulik on angervaksa siirup reuma- ja radikuliidihaigetele, sest see ajab organismist välja soolasid ja ravib põletikke.

Angervaksa siirupit tehakse õisikutest: umbes 25 suurt õisikut valada üle siirupiga, mis on valmistatud ühest kilogrammist suhkrust ja liitrist veest. Õisikutele lisada sidruniviilud (kui koorega, peaks võtma ökosidruni) või hapukat mahla, sobivad ebaküdoonia, kukerpuumari, tikker, rabarber, alõtša. Lasta seista kaks kuni viis päeva, siis kurnata, kuumutada ja panna purki. Mina hakkan seda juba esimesel päeval jooma. Kui suvel pole aega, võib angervaksa õisi sügavkülma panna ja talvel või sügisel siirupit jaokaupa valmistada. Olen keetnud siirupit isegi kuivatatud angervaksast ja ikka on hea tulnud.

Leedriõied sobivad siirupi valmistamiseks, mida kasutatakse nii jäätise maitsestamiseks kui joogina külmetuse ja palaviku korral. Rahvameditsiinis on leeder üks tugevamaid palavikualandajaid.

Kõrvitsa ja kabatšoki õied sobivad praadimiseks, isasõied, millel vilja pole, võib kasta taignasse ja õlis frittida või praadida. Täidiseks võib õie sisse lisada juustu.

Mungalille õied sobivad salatisse, võileivale, marinaadidesse. Marinaadi ja lihatoitu võib kappari asemel panna mungalille seemneid. Seemnete närimine on aidanud kurgu ja suu limaskesta põletike puhul. Nii lehed kui õied on kasulikud südamele ja veresoonkonnale ning aitavad köha ja bronhiidi vastu.

Kui õisi korjata söögiks, peaksid taimed olema enda kasvatatud. Poest ostetud taimed võivad olla väetisi ja taimemürke täis. Metsataimi kogudes peaks vaatama maantee äärest kaugemale. Kasutage ainult neid taimi, mida kindlasti tunnete. Kui kahtlete, küsige asjatundjatelt.

Tagasi üles