Karjamaal on põhjust rõõmustada: lambakasvatajad said esmakordselt oma arengukava

Foto: Pexels / CC0 Licence

Maaeluministeeriumi eestvedamisel koostati Eesti lambakasvatussektori arengukava 2018‒2023. Arengukavaga püütakse muu hulgas kaardistada võimalused, kuidas sektorit edendada ning toodangule lisandväärtust anda, teatas ministeerium.

«Eesti lambakasvatust iseloomustavad pikaajalised traditsioonid, kuid lambakasvatussaaduste tootmise tasuvus on madal. Sektori arengule kaasa aitamiseks koostatigi arengukava,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm. «Lisaks on arengukava allkirjastamine märgilise tähendusega, sest varem pole lambakasvatussektori jaoks arengukava koostatud.»

Maaeluministri sõnul on lambakasvatussektoril potentsiaali. «Looduslikud tingimused on Eestis lammaste pidamiseks sobivad. Kui praegu on tootmise tasuvus madal, siis arengukavas kirjeldatud lisandväärtuse andmisega on võimalik seda muuta.» Ta lisas, et lambakasvatussaaduste tootmise kõrval on lambakasvatusel täita oluline roll maastike hooldamisel ja looduskaitseliste väärtuste säilitamisel ning maapiirkonna mitmekesise elukeskkonna säilimisel ja kestlikkuse tagamisel.

Millele keskendutakse?

Koostatud arengukava aastateks 2018‒2023 keskendub küsimustele, kuidas tagada lambaliha ühtlaselt hea kvaliteet, populariseerida selle tarbimist Eestis, suurendada koostööd sektoris tegutsejate vahel ja anda toormele lisandväärtust.

Arengukava väljatöötamise töörühma kuulusid Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Kihnu Maalambakasvatajate Selts, Eesti Lambakasvatajate Ühistu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Maavillane.

Taust

•  Eestis on esindatud 27 erinevat lambatõugu, kellest enim levinud on eesti tumedapealine lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug.
•  2016. aastal sai tunnustuse kihnu maalammas, kellel on mitu aborigeense tõu tunnust.
•  Aastatel 2004–2008 lammaste arvukus kahekordistus ning on viimastel aastatel  stabiliseerunud. 2017. aasta lõpus oli Eestis lambaid 81 700.
•  Viimasel kümnendil on lammastega majapidamiste arv vähenenud. 2016. aastal peeti lambaid 1597 majapidamises. Mahetootmisega tegelevate majapidamiste osakaal on suur.
•  Lambakasvatussektoris eksporditakse põhiliselt eluslambaid ning Eesti päritolu lambaliha eksporditakse vähe. Lambaliha eksporditi 2017. aastal 73 tonni; sellest kõigest 13 tonni oli Eesti päritolu. Eesti päritolu liha eksporditi peamiselt Rootsi (97%) ning vähesel määral Soome (2%) ja Lätti (1%).
•  Viimaste aastate (2015–2017) võrdluses imporditi (päritoluriigi järgi) Eestisse kõige enam lambaliha Uus-Meremaalt (65%), Hollandist (14%) ja Saksamaalt (9%).

Arengukava on leitav Maaeluministeeriumi veebilehelt