/nginx/o/2018/07/03/7933479t1h97d9.jpg)
Keskkonnaminister Siim Kiisler kirjutas oma vastuses Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele, et Tagalahe halva seisundi peamiste põhjuste ja võimalike lahenduste leidmiseks teeb riik uuringu.
Kiisler: Tagalahe seisundi parandamiseks ei piisa reoveemajanduse korrastamisest
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
3. juuli 2018, 14:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haapsalu lahe piirkonnas on praeguseks juba tehtud hulk tööd, et parandada reovee kogumist. Haapsalu Tagalahes on aga aeglane veevahetus, mille tõttu maismaalt pärit toitained akumuleeruvad lahte. Seega võib eeldada, et ainult reoveemajanduse korrastamisest lahe seisundi parandamiseks ei piisa,» selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Keskkonnaamet valmistab ette uuringut, et saada ülevaade Haapsalu lahe rannikuveekogumi väga halva seisundi peamistest põhjustest ja võimalusest nende vähendamiseks. Analüüsi tulemus peab sisaldama ka võimalikke reaalseid meetmeid Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi parandamiseks ja nende maksumusi.
Üheks uurimisteemaks on lülitatud ka Haapsalu linnapea kirjas tehtud ettepanek analüüsida võimaliku meetmena Tagalahest vee liikumise avamist kanalitega läbi Sutlepa mere ja Vööla mere Hara lahte.
Lääne-Eesti veemajanduskavas on Haapsalu lahe rannikuveekogumi hea seisundi saavutamise tähtaeg 2027.