/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
Neljapäeval Maaeluministeeriumis toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungil käsitleti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku, põllumajandusmaa hooldamise nõudeid, tutvustati väärtusliku põllumajandusmaa eelnõud ning ministeeriumis toimuvaid muudatusi.
Euroopa Komisjon esitas juuni alguses järgmise perioodi ÜPP seadusandlikud ettepanekud eesmärgiga lihtsustada ja kaasajastada ühist põllumajanduspoliitikat. «Komisjoni ettepanek toetustasemete võrdsustamiseks on samm õiges suunas, ent ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ELi põllumajandustootjate vahel. Eesti ja teiste Balti riikide otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil ELi keskmisest põhjendamatult kaugele. Sellest tulenevalt on otsetoetuste võrdsustamine üks meie prioriteete,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
Ta lisas, et ÜPP reformi läbirääkimised on algusjärgus. «Ootame sektori aktiivset osalemist tulevikuaruteludes. Praegu on õige aeg, et tuua välja teemad, mis on teie jaoks olulised. Hoiame teid kursis läbirääkimistel toimuvate arengutega ning kaasame teid Eesti seisukohtade kujundamisel,» ütles Tamm.
Maa muutub aina väärtuslikumaks
Väärtusliku põllumajandusmaa eelnõud tutvustades tõi peaspetsialist Helve Hunt välja, et maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks.
«Kui siiani on kasvavat toiduainete nõudlust rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Seega muutuvad järjest olulisemaks küsimused, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga ja kuidas tagada põllumajandusliku maa kaitsega maaelule püsiva majandusliku baasi säilimine,» rääkis Hunt.
Rohu kokkukorjamise kohustus jääb
2016. aasta detsembris otsustati, et 2019. aastast peab põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu kokku koguma. 2017. ja 2018. aasta olid üleminekuperioodiks, kus hekseldatutud rohtu kokku koguma ei pidanud. Nõukogu istungil arutati, kas üleminekuperioodi kogemuste ja viimaste maakasutusandmete põhjal on hekseldatud rohu kokku kogumise nõude rakendamine 2019. aastast jätkuvalt põhjendatud. Otsustati, et 2016. aasta otsust hetkel ei muudeta. Koos arutati ebasoodsate ilmastikutingimuste teemat.
Sektorile tutvustati ka ümberkorraldusi ministeeriumis. «Oleme seadnud eesmärgiks, et muudatustega peab kaasnema strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise senisest tihedam lõimumine, ministeeriumi tegevusvaldkonna terviklikum käsitlemine, valmisolek teatud teemadesse senisest enam panustada ja samuti suurem suutlikkus olla analüütiliseks ja tulevikku vaatavaks koostööpartneriks sektorile,» ütles Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.