Angervaks – looduslik aspiriin

Paljud Euroopa rahvad on pidanud angervaksa maagiliseks taimeks. Tema õitsvaid ladvaosi on paigutatud elamute ja loomapidamishoonete seintele nõidumise ning kurjade vaimude vastu.

FOTO: Sille Annuk

Angervaks ehk Filipendula ulmaria (L.) Maxim on meil väga tavaline mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim, mis niisketel järve-, jõe- või ojakallastel kasvades moodustab sageli suuri raskesti läbitavaid padrikuid.

Taim sisaldab rohkesti parkainet (lehed 8–12, risoom kuni 36%), eeterlikku õli (kuni 0,2%, peamiselt õites), C-vitamiini värsketes lehtedes 300–400 mg%, glükosiidi spireiini, kollast värvainet. Eeterlikus õlis on ohtralt salitsüülaldehüüdi ja salitsüülhappe estreid.

Angervaksa on nimetatud looduslikuks aspiriiniks. Taime häid raviomadusi tunti juba Vana-Kreekas, kus angervaksa õitest ja lehtedest droogiga raviti põletikust vaevatud liigeseid. 1835. aastal eraldati angervaksa õitest esmakordselt salitsüülhapet, mitte aga ei valmistatud aspiriini, nagu mõni angervaksa tutvustanud autor on väitnud.

Happe atsetüülimiseni ehk ravimina stabiilselt kasutuskõlblikuks muutmiseni läks veel aastaid. See õnnestus alles 1897, mil Saksa farmaatsiafirma Bayer selle aspiriini nime all patentis. Teised firmad toodavad sama ravimit enamasti atsetüülsalitsüülhappe nimetuse all.

Õisi kogutakse õitsemise algul, juuri septembris ja ürti kogu kasvuperioodi vältel. Angervaks on aidanud paljude haigustega võitlemisel. Ürti ja juuri kasutatakse kõhulahtisuse, nahahaiguste, reuma- ja närvivalude, närvilisuse, nohu ning podagra korral, õitest tehtud tee on higistama ajava toimega.

Angervaks tugevdab põletikulist mao limaskesta, vähendab valusid liigesepõletiku korral, aitab sügelevate nahaekseemide, südamekloppimise, nõrga sooletegevuse puhul, tugevdab närvitegevust. Õrnkollane tee meega soodustab sügavamat und. Aitab krampide ja närvilisuse korralgi. Ka alandab angervaks palavikku ja paneb higistama.

Pärast õitsema hakkamist korjatakse säilitamiseks ürti (taime maapealset osa), eelistatavalt 15–20 sentimeetri pikkusi õitsvaid ladvaosi või vaid õisi ja lehti. Õied ja varred koos ülemiste lehtedega kuivatatakse varjulises kohas, juurikad sügisel. Tee sobib maksa-, sapipõie-, neeruhaiguste, haavandite (maos, nahal – kompressina), kõrgvererõhutõve, astma, köha, epilepsia puhul. Juurikaid (risoome) koos juurtega kaevatakse välja sügisel alates septembrist või varakevadel.

Ravimiks sobivad kümne sentimeetri pikkused ja vähemalt poolteisesentimeetrise läbimõõduga risoomitükid. Lõigatakse ära maapealne osa ja pestakse külma veega. Kuivatatult säilivad maapealsete osade raviomadused ühe aasta, maa-alustel kuni kolm aastat. Üks osa pulbriks hõõrutud juurikat koos viie osa mageda võiga salviks segatult aitab reumast kahjustatud liigeseid.

Noori lehti võib kasutada suppide ja salatite maitsestamiseks. Noored kevadised lehed sisaldavad C-vitamiini kuni 250 mg%. Seega katab 100 grammi noori lehti toorsalatis täiskasvanud inimese kolme-nelja päeva C-vitamiini vajaduse. Õisi kasutatakse teena ja teesegudes koos hibiskuse (Sudaani roosi), saialille, kibuvitsa, metsvaarikavarte, musta leedri ja viirpuuõite, metsmaasikaürdi, põdrakanepi- ning pärnaõitega.

Üldtoniseeriva õietee külmetushaiguste vastu – see sobib eriti hästi lastele – saab teha, kui võtta võrdsetes kogustes angervaksa-, pärna-, saialille-, vägiheina-, musta leedri ja valge iminõgese kuivatatud õisi. Võtta kaks kuhjas teelusikatäit segu ühe klaasi vee kohta, valada peale keev vesi ja lasta 15 minutit kaane all tõmmata, kurnata ja magustada meega.

RETSEPTID

Palavikku alandav ja higistamist soodustav tee. Klaasitäie keeva vee kohta võtta 1–2 tl droogi, lasta 15 minutit soojas tõmmata ja juua kuumalt külmetushaiguste, angiini, bronhiidi korral. Tee paneb higistama ja alandab palavikku. Aitab kõrgest vererõhust tingitud peavalude puhulgi.

Reuma-, podagra- ja närvivalude ning tuuletõmbest või kurnatusest tingitud peavalude korral suurendatakse droogikogust kuni 1 sl klaasi vee kohta ja tõmbamisaega 20 minutini. Juua pool klaasitäit korraga.

Tee angervaksa risoomist podagra ravis. 1 tl kuiva droogi 1 kl vee kohta, keeta 15 minutit, kurnata kuumalt. Võtta 1 sl kolm korda päevas enne sööki.

Tee angervaksa risoomist kõrgvererõhu korral. 1 tl kuiva droogi 2 kl vee kohta, keeta 15 minutit. Võtta sisse 1–2 sl kolm-neli korda päevas.

Eespool valmistatud risoomitõmmist võtta 1 sl kolm korda päevas pärast sööki düsenteeria, mao ja kaksteistsõrmiku haavandite ning liigesereuma raviks, samuti kui nugisussivastast vahendit.

Nugisussivastase vahendina soovitatakse ka risoomi-õietõmmist: 1 tl kuiva droogi 2 kl vee kohta, keeta 15 minutit, võtta 1 sl kolm korda päevas pärast sööki.

Salv podagrahaigete liigeste määrimiseks. Selleks segatakse 20 g juurepulbrit aegamööda 100 g vaseliiniga.

Tinktuuride retsepte.

10 g kuivi peenestatud lehti 100 ml 70%-lise piirituse kohta. Lasta tõmmata kaks nädalat soojas kohas (aeg-ajalt loksutades). Võtta 1 sl tinktuuri 1 kl keedetud külma vee kohta ja määrida sellega jalgade troofilisi haavandeid, samuti põletus- ja muid haavu. Valutavate liigeste määrimiseks tinktuuri üldjuhul ei lahjendata.

2 sl värskeid õisi pannakse 100 ml 40%-lise viina sisse, lastakse seista kaks nädalat (aeg-ajalt loksutades), soovitav on soe hoiukoht, seda vaid valmimisajal. Kasutatakse valutavate liigeste määrimiseks, võib ka 20–30 tilka korraga koos meega sisse võtta.

Loe ka neid

Tagasi üles