Pärnumaa mereäär on supelrandu täis

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kabli rand on Pärnumaal ainus, kus lisaks Pärnu rannale pidevalt vee kvaliteeti kontrollitakse.

FOTO: Erakogu

Kuigi kalendrisuve algus rannamõnude austajate silmisse erilist sära esialgu ei toonud, on kaks suvekuud ees ja loodetavasti jagub nii randa kutsuvat päikest kui parajas koguses vihma.

Nädal tagasi sai Pärnust taas suvepealinn, aga seekord üritab Maa Elu teid sealsest kesk-, Mai, Raeküla või Vana-Pärnu rannast hoopis eemale suunata, sest Pärnumaal on veel ligemale kakskümmend randa, millel on oma eelised kuumadel nädalalõppudel kohati ülerahvastatud linnaranna ees.

„Muidugi on neid, kes tahavadki suurt rahvahulka ja võimalikult palju teenuseid, nemad jäävad ikka linna, aga teenuseid pakutakse mujalgi ning puhtama suplusvee, eheda looduse ja privaatsuse eelistajatel tasub mõnikümmend kilomeetrit Pärnust Riia või Varbla poole suunduda,” leiab Pärnu Lahe Partnerluskogu projekti Romantiline Rannatee koordinaator Eveli Loorents.

Ruumi jätkub

Kui hakata Pärnust mereäärt pidi Läti poole liikuma, jõuate kõigepealt Reiu randa, kuhu viib korralik tee, olemas on parkla ja puhkekohad. Siia tuleku võiks lastega pered ühendada Lottemaa külastusega.

Reiule järgneb väiksem ja vaiksem Roosiaia rand, mille kohalik MTÜ on kenasti korrastanud, kuid siis tuleb kuni Häädemeesteni veidi pikem vahe sisse. Sealtmaalt on aga paiku, kus päikest ja merd nautida, väga tihedalt.

„Häädemeeste seltsimajast kuni mereni on vallavalitsusel plaanis rajada Leaderi projekti toel korralik rada, mida mööda läbi rannaniidu kuiva jalaga mere äärde pääseb. Häädemeeste rannas tuleb natuke maad madalas vees jalutada, enne kui ujuda saab. Ees ootab puhas looduslik liivarand. See on väga hinnatud surfarite ja linnuvaatlejate seas,” kirjeldab Loorents.

Nii külaliste kui kohalike seas on jätkuvalt populaarne Kabli oma madala soojaveelise liivarannaga. Sealne rand sai aastakümne alguses liival ja niidul lookleva promenaadi, piknikupaikade, laste mänguväljaku ning suvekohvikuga uue ilme. RMK eestvõttel on valminud looduskeskus, teabepunkt, matkarada ja telkimiskoht.

Korralikud telkimisalad on RMK rajanud lähedal asuvate Lemme ja Krapi mereäärsetesse männikutesse. Näiteks Lemme telkimisala juures on 30kohaline parkla, infotahvlid, lõkkekohad, katusealune laud-pingid, olmehoone, lava, kaev, käimlad ja invalaudtee. Ettevõtjatele renditud olmehoones on tasulised tualetid, pesemisvõimalus saunas ja duši all ning kauplus-kohvik. Krapil on samasugused võimalused, kuid puudub kauplus-kohvik.

Lähedusse jäävad eraomanduses olevad Kosmonautika puhkekeskus ja Lepanina hotell, mille territooriumil lubatakse tavaliselt vabalt liikuda. Loorentsi teada võib Lepaninal mõne suurema ürituse, näiteks pulmade või suvepäevade korral territoorium suletud olla. Päris Läti piiri lähedal asuvas Treimanis on rand küll olemas, aga sinna viivaid kahte teed pole võõral kerge leida, kuid eks vajadusel mõni kohalik juhatab.

Vana-Pärnust Virtsu poole suundudes jõuate Valgeranda, kus mõni aasta tagasi sai valmis korralik nüüdisaegne puhkekeskus, millest umbes poolteise kilomeetri raadiusse jäävad golfiväljak, discgolf, seikluspark, terviserajad jms. Kahe- ja neljakohalised suvemajad mahutavad siin kuni sada inimest, on telkimisvõimalus.

Valgeranna järel tuleb tükk tühja maad ja siis järgnevad pisemad, pigem kohalike inimeste supluskohtadeks peetavad Kavaru, Kastna ja Vaiste rannake. „Ju neid ujumiskohti on mõlemal pool Pärnut veel, aga kõiki neist ei saa randadeks nimetada,” arvab Loorents.

Mitmekesisust lisavad puhkajate valikusse kaks Tõstamaa lähedal asuvat siseranda Ermistu ja Tõhela järve ääres. Mõlemas on omavalitsuse abil loodud puhkamiseks head tingimused ja eraomanikud pakuvad teenuseid. Ermistu puhkekülas saab kämpingutesse majutuda kuni 50, Tõhelas 30 inimest, oodatud on telkijad. Lisategevusena korraldatakse paadisõite jms. Loorents soovitab Tõhela rannas puhkamist eriti väikelastega peredele, sest järv on madal, soe ja turvaline.

Haldusreformijärgsest Pärnust Lääneranna valda jõudes ootab teid Pärnumaa lääneosa tuntuim rahulikku äraolemist pakkuv Matsi rand, kus on samuti RMK telkimisala. Omavalitsus on teinud korda vana paadikuuri, et seal üritusi korraldada. Samuti jääb suurtest teedest eemale Liivi lahe äärde uhke Varbla puhkeküla, kus puhkajatel on võimalus valida paljude majutusvõimaluste ja teenuste vahel. Reklaamitakse end seal lausega „Tule ja avasta paradiis pärapõrgus!”.

Teekond mööda Pärnumaa randu jõuab välja Paatsalu lahe äärde, mis on rikas väikeste saarekeste ja laidude poolest. Öö saab siin veeta kohalikus puhkekeskuses, kämpingutes, rannamajades, telkides või haagissuvilates. Lisaväärtuse annab paigale asjaolu, et Pärnumaa Merepääste Ühingu kodusadam on just siin ja sadamast saab paate rentida.

Kui lähtuda ametlikust liigitusest, on avalikke supluskohti, kus täidetakse kõiki terviseameti ette antud nõudeid, peale Pärnu veel vaid Kablis, aga erinevus teiste randadega seisneb Eveli Loorentsi sõnul peamiselt üksnes selles, et linnas ja Kablis kontrollitakse pidevalt vee kvaliteeti. Teised tingimused, nagu tualettide, prügikastide, riietuskabiinide jms olemasolu, on tema hinnangul mööndustega enamasti mujalgi täidetud. Ametlik vetelpääste on siiski ainult Pärnu keskrannas. Parkimisega ei tohiks kuskil ületamatuid raskusi ette tulla ei auto ega haagissuvilaga liigeldes, vajalik viidastik on igal pool väljas.

Saab veel paremini

Rannaalade hoolduse ja arendamisega tegelevad peamiselt omavalitsused, mis on loonud taristu ja võimalused ettevõtjatel seal teenuseid pakkuda. Kiita tuleb RMKd, mis on rannaalade korrastamisse ja puhkealade loomisse tugevalt panustanud.

Kui probleemidest rääkida, on esikohal heakord. „On mõni paik, kuhu tekib prügi. Näiteks Via Baltica ääres Tolkuse-Rannametsa matkaraja alguses on parkla, kuhu möödasõitjad kipuvad mõõdutundetult oma prügi kuhjama. Kuna Läti taarat meil vastu ei võeta, on rannaaladelgi seda rohkem vedelemas. Kus rahvast, seal prügi,” tõdeb Loorents.

Turvamuret Loorents suureks ei pea. Kui aeg-ajalt jõuabki meediasse info, et kuskil on kakeldud, on see tema ütlust mööda enamasti kohalike siseasi.

Lisaväärtuse rannapuhkustele annavad mitmel pool mere ääres korraldatavad suveüritused. Tuntuimaks neist on tõusnud Kabli Päikeseloojangu festival, mis algab juba homme Kollamaa õuel Häädemeestel Maarja Suklese ja Anna Regina Kalki kontserdiga „Pariisi taeva all – õhtu muusikaga”.

Kuue festivalinädala kestel toimub kokku üle 30 kontserdi, teatrietenduse, filmi- või vestlusõhtu ning ekskursiooni. „Suveüritused Kablis ja näiteks Matsi rannas muudavad kogu piirkonna atraktiivsemaks,” usub Loorents. „Need ongi ellu kutsutud selleks, et rahvast kohale tuua, neile meelepärast elamust pakkuda ja meie piirkonda veelgi tuntumaks teha. Päikeseloojangu festivali ühe korraldajana olen saanud ainult positiivset tagasisidet. Poodidel läheb vähemalt suvel hästi, ettevõtlust on piirkonnas rohkem. Näiteks Häädemeestele on mitme aasta taguse ajaga võrreldes lisandunud mitu teenusepakkujat. Turism on elavnenud ja kohalikud võidavad nii kultuuriliselt kui majanduslikult.”

Huvilisi on piirkonda juurde toonud ka Läänemere ranniku matkarada Lätis ja Eestis, mis on arendamisjärgus. „Praegu pannakse loodusesse märke, et inimesed oskaksid rada mööda liikuda. Plaanis on teele rajada puhkekohad koos kempsude ja infoviitadega. Kogu Pärnumaa ulatuses peaks lisanduma kümmekond puhkekohta,” avaldab Loorents.

Omaette teema on mõistagi alkoturism, aga siingi võib leida positiivset. Piirkonda on see rahvast juurde toonud, võimalust liiklejaid Via Balticalt mere poole pöörama panna saab Loorentsi hinnangul praegusest tulemuslikumalt ära kasutada. „Ega nad siis ainult alkoholist ela, süüa tahavad kõik saada ja mitte ainult suvel,” on ta optimistlik.

Tulevikule mõeldes leiab Romantilise Rannatee koordinaator, et Läti-Eesti matkarada oleks toredam, kui mereäärt pidi kõikjalt läbi pääseks, praegu tuleb ümber osa erakruntide tiir teha. Samuti võiks olla rohkem sadamaid, kuhu jahtidega pääseks. Seni on sellised vaid Pärnu, Kihnu ja Munalaid, Jaagupis tehakse selle nimel tööd. „Mereäär või meri peaks Romantilisel Rannateel liikujale kättesaadavam ja nähtavam olema, see lisaks kogu Pärnumaale atraktiivsust. Olgu siis selleks näiteks väikesadamad, kuhu on külalised oodatud, rannad, mereäärsed kohvikud ja turismiettevõtted.”

Pärnumaa rannaääre puhkamisvõimaluste kohta saab kõige lihtsamalt infot hankida Romantilise Rannatee kodulehelt rannatee.ee või portaalist puhkaeestis.ee.

Tagasi üles