Kihnu ületalve loomade hulk sõltub suvel tehtud heinast

Silvia Paluoja
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Sel aastal on päris niru heinasaak, püstijalu juba taim kuivab ära põldudel, aga 1000–1500 rulliga saame oma karja ületalve peetud,” ütleb Kihnu Põllumajanduse OÜ juhataja Ene Laine.
„Sel aastal on päris niru heinasaak, püstijalu juba taim kuivab ära põldudel, aga 1000–1500 rulliga saame oma karja ületalve peetud,” ütleb Kihnu Põllumajanduse OÜ juhataja Ene Laine. Foto: Silvia Paluoja

Liivi lahe suurima saare külastamise eel paiskas riigihalduse minister Janek Mäggi avalikkuseni sõnumi, et meie rahvuslik rikkus Kihnu paistab järjepidevalt silma eripärase kultuuriga. Aga kördikandmise, käsitöö ja tantsu taustale jäävad väga töökad inimesed, kes toovad merest kala või peavad rannikul loomi.

Üks suuremaid loomade ja taimekasvatusega tegelejaid on mullu asutatud Kihnu Põllumajanduse Osaühing, mida juhatab Ene Laine. Tema hoole all on koos vasikate ja pullidega ligemale 160 peamiselt Herefordi tõugu lihaveist ja koos talledega peaaegu 30 lammast.

Põllumajanduse osaühing ei tekkinud tühja koha peale, vaid eraldus Kihnu Majanduse osaühingust selle 12. tegevusaastal, sest ettevõtmise haare läks liiga laiaks, ulatudes ehitamisest ja teede hooldest jäätmete ning kariloomadeni. Mõlema osaühingu kontor asub Lemsi külas tehnokeskuses saare majanduse tuiksoonel.

Enne jaani kõrbeb Kihnus maa nagu mandrilgi ja Ene Laine muretseb, kuidas sellise põuaga saab loomadele talvine ninaesine varutud. Silo saarel ei tehta, on vaid kuiv rullihein.

„Et kõik loomad ilusti söönuks saaks ega napitaks, võiks olla 2000 rulli, nagu need meil siin põllu peal on,” osutab Laine sellesuvisele esimesele heinateole – 200–250kilostele rullidele. „Rullist läheb meil palju heina kaotsi, sest pole küüni, kus neid hoida, sellepärast tuleb mitu kihti enne etteandmist pealt ära koorida.”

Vanarahvas ütleb, et enne jaani tehtud hein on nael mett, pärast aga nael vett. Seda kuiva heina toiteväärtuse pärast. Osaühingu kariloomadele oli enne jaani enam-vähem pool vajalikust heinakogusest niidetud ja enamasti rullitudki, kuid uut ädalat ei kasva tuhkkuivast maast peale.

„Sel aastal on päris niru heinasaak, püstijalu juba taim kuivab ära põldudel,” tõdeb Laine.

Kihnumaa jaguneb väikesteks maalappideks ja uskumatu, aga tõsi on see, et põllumajandust edendaval osaühingul on oma maad vaid kaks ja pool hektarit. Ülejäänu on rendimaa, lapike siin, lapike seal, ja sedasi tuleb hein kokku saada. Rendimaadel karjatab osaühing loomigi, kes oma hea isuga peavad aitama täita poollooduslike koosluste hooldamise kohustust mereäärsetel lapikestel, sest ühes tükis maad pole võtta. Elektrikarjusega piiratud roogu kasvanud rannas lõpeb karjatamine, kui vesi tõuseb – veis, veel vähem lammas ei taha ju ennast Kihnu vapilooma hülgena tunda.

Saarel kehtib lihtne reegel: ületalve saab pidada nii palju loomi, kui palju neile on heina tehtud.

„Meil on ületalve peetud keskmiselt saja looma ringis, 1000–1500 rulliga saame selle karja kevadeni hoitud. Igal pool on tänavu heinapõud, kust ja millise hinnaga seda juurde ostagi, kui mandrilt toomisel tuleb arvestada veel ülemere veoga,” arutleb Laine. „Aga mingi varu eelmise aasta heina on meil ju alles ja ostsime seda ühest oma saare loomakasvatustalust juurde, sest neil jäi kevadeks heina üle.”

Söödavilja kasvatab osaühing samuti ise, rendimaadel. Varase odra oras on juuni teises pooles kuivusest ainult sõrmepikkune ja juhataja ütleb hirmuga vaatavat, kas kõrre otsa pea jõuab kasvada ning üldse on, mida lõikuskuus lõigata.

Sügisel tellib Kihnu Põllumajanduse Osaühing mandrilt loomaveoks auto, kuid uurib ja võrdleb enne hoolega hinnakirja, sest praamiga ülevedu pole odav. Viimase laevasõidu varumisautol tegid saarel nuumatud loomad mullu novembris, kui enne talve nende arvu vastavalt söödale korrigeeriti.

„Tegelikult ei ole hullusti midagi, loom peab tulu andma, temast peab ükskord vorst saama,” möönab Laine. „Rannakarjamaad on hooldatud, puisniidud hooldatud – rõõmu kui palju, maaomanikel ka.”

Kihnu Põllumajanduse OÜ

*Kihnu Majanduse OÜ asutati 2006 ja sellest omakorda Kihnu Põllumajanduse OÜ 2017.

*Kihnu Majanduse OÜ juhataja on Paal Põlluste. Põhitegevus: jäätmejaama ja tehnokeskuse haldamine, teehooldus, ehitus, masinateenused tõstukist pallijani.

*Kihnu Põllumajanduse OÜ juhataja on Ene Laine. Põhitegevus: maahooldus, looma- ja taimekasvatus.

*Osaühingud annavad tööd tehnika ning ehitusega tegelejatele ja looma- ja taimekasvatajatele.

*Ettevõtete kontor on Lemsi külas kunagisest Pärnu Kaluri kolhoosi lüpsikarjalaudast ümber ja juurde ehitatud hoones, milles on Kihnu Majanduse OÜ garaažid ja masinad, taara vastuvõtt ja jäätmete liigiti kogumise konteinerid. Tehnokeskuses paiknevad veel Kihnu kutselise päästekomando autod ja varustus.

Andmed: Maa Elu

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles