Eestlased eelistavad rohumaale külvipinda ja küsivad üha rohkem mahetoetust
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
25. juuni 2018, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel esitati 2018. aasta taotlusperioodil mahetoetuse saamiseks 1817 taotlust 187 853 hektarile põllumajandusmaale, teatas Maaeluministeerium.
Seda on 6,7 protsenti enam kui 2017. aastal, mil toetust taotleti 175 996 hektarile (ha).
«Riigi jaoks on oluline soodustada mahepõllumajanduse arengut ning seetõttu on vajalik, et toetused makstakse tootjatele välja täies mahus,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm. «Koostöös valitsusega oleme selleks vahendid leidnud, kuna mahemajanduse edendamine on üks meie ühistest prioriteetidest.»
Kõige enam taotleti mahetoetust püsirohumaadele (76 173 ha), mis moodustab 40,5 protsenti kogu põllumaast, millele toetust taotleti.
Vähem rohtu, rohkem külvi
Viimastel aastatel on rohumaade osakaal hakanud vähenema ning külvipinna osakaal kasvama. Teravilja, kaunvilja ja tehniliste kultuuride külvipinna osakaal mahepõllumajandusmaas on 25,6 protsenti; võrreldes 2012. aastaga on see kasvanud 5,8 protsenti.
Teraviljadest taotleti kõige enam toetust kaerale (25 996 ha) ning kaunviljadest põldhernele (5 716 ha).
Piirkondadest taotleti toetust kõige enam Tartumaal (27 405 ha). Lõplik toetusalune pindala selgub pärast PRIA ja Põllumajandusameti kontrolle.
Taust:
· Mahepõllumajanduse registri andmetel oli 2017. aasta lõpuks mahepõllumajanduse registrisse kantud juba ligi 200 000 hektarit mahepõllumajandusmaad. See tähendab, et ligi 20 protsenti Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslik. Mahepõllumajanduse toetusealune kogupind oli 2017. aastal 161 296 hektarit, mis moodustas 78 protsenti mahepõllumajanduse registris olevast mahepõllumajanduslikust pinnast.
· Mahetootmise hoogne laienemine jätkub. 2017. aastal tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahetoetuse taotluste rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Maaeluministeerium otsis olukorrale lahendust ja leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid sellises ulatuses, et kõik toetused sai täies mahus välja maksta. Lisaks sai jätkata uute toetuse taotluste vastuvõtmisega.