Riigipiiri väljaehitamiseks muutis valitsus Puhatu kaitseala eeskirju

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ajutine piiripost. Pilt on illustratiivne.

FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul muutis valitsus kaitse-eeskirjade kinnitamisega Puhatu looduskaitseala ning Pamma maastikukaitseala kaitse-eesmärke, piire ning kaitsekorda, vahendas ministeeriumi esindaja.

«Nende kaitse-eeskirjade uuendamine on üks osa kogu protsessist, kus vanad kaitsekorrad vaadatakse üle, eesmärgiga need ajakohastada. See võib tähendada nii piirangute vähendamist kui ka tingimuste rangemaks muutmist, sõltuvalt loodusoludest ja vajadusest. Paljud kaitse-eeskirjad on meil mitukümmend aastat vanad ning selle ajaga võib looduses nii mõndagi muutuda,» selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler eeskirjade muutmise põhjust.

Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas asuval Puhatu looduskaitsealal muudeti piire, tsoneeringut ja kaitsekorda. Eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku, väärtuslikke elupaiku ja kaitsealuseid liike. Looduskaitsealal on kaitse-eesmärgiks 37 looma-, taime- ja samblaliiki, nendest seitse on I kategooria kaitsealused liigid. Et tagada Puhatu loodus- ja linnualale terviklik kaitse, liideti kaitsealaga varem püsielupaigana kaitse all olnud Permisküla metsise ja Punamäe laialehise nestiku püsielupaik. Senine kaitsekord kehtis aastast 1999. Kaitsekorra muudatusega võimaldatakse taastada märgade elupaikade kaitseks looduslik veerežiim ning püstitada riigipiiri väljaehitamiseks vajalikke rajatisi.

Saaremaal Saare vallas asuval 7,5 hektari suurusel Pamma maastikukaitsealal muutus kord eeskirja kinnitamise järel rangemaks. Senise piiranguvööndi asemele loodi vanade loodusmetsade sihtkaitsevöönd. Kaitseala pindala väheneb piiri korrigeerimise tulemusena 0,8 hektari võrra.

Tagasi üles