Jaanipäev annab saunaunistusele tuld juurde

OÜ Lemmik Mees omanik Kalev Lemmik ütleb, et nende toodangust 10 protsenti jääb Eestisse, ülejäänu läheb ekspordiks, peamiselt Lääne-Euroopasse, aga ka näiteks Uus-Meremaale.

FOTO: Tiit Loim

Niipea kui kevadel päike kõrgemalt käima hakkab, suureneb eestlaste huvi sauna soetamise vastu ja mais-juunis töötavad saunatehased täistuuridel.

Võrdluseks on huvitav teada, et näiteks Eestis toodetud saunamajade ühes suuremas ekspordisihtkohas Saksamaal algab saunaostu kõrghooaeg hoopis septembrist. „Seal on inimestel teine mõttelaad. Suvi on puhkuseaeg, siis nad puhkavad ega jända sauna ostmise ja ülespanemisega,” räägib saunatootja OÜ Lemmik Mees omanik Kalev Lemmik.

Eesti ühe vanima saunamajade valmistaja Baltichouse müügijuhi Gert Kiilaspä sõnutsi algab Eesti inimestel saunasoetamisaeg märtsis ja suurem tung lõpeb augustis. „Kõige enam soovitakse ikka, nagu eestlasele kohane, et jaanipäevaks olgu valmis,” lisab ta.

„Kõik tahavad jaanipäevaks puhtaks saada,” muheleb ka OÜ Saaremaa Saunad juhataja Aavo Viil. „Siin kehtib reegel: kes ees, see mees. Kes varem lepingule alla kirjutab, see ka varem sauna saab! Praegu on järjekord kaks kuud, seega suve lõpuks saaks veel tellida. Kuid ega seegi ole mõeldamatu, et seltskonnale köetakse hoopis jõulusaun!”

Valmissaun tuleb soodsam

Kümblustünne ja valmissaunu on Lemmiku firma tootnud juba 14 aastat ja peamise muutusena toob ta välja, et kui algusaastail osteti rohkem tünnisaunu ja nende müük on jäänud samasse suurusjärku, siis hüppeliselt on tõusnud saunade osakaal.

Üks põhjus, miks inimesed valmissauna valivad: vana saun on amortiseerunud ja nad uurivad-kalkuleerivad selle renoveerimise või uue ehitamise võimalust. „Kui siis tuttavatelt nõu küsitakse või messil meie juurde satutakse, tuleb rõõmus tõdemus, et valmissauna hinna eest ei saaks uue sauna vundamentigi valmis. Eks see taandub paljuski finantsi taha, miks valmissaun valitakse,” märgib Lemmik.

Baltichouse on saunasid müünud aastast 2004. „Nimetus „valmissaun” on kasutusele võetud samuti meie poolt,” sõnab Kiilaspä. „Esimesed 5–6 aastat oli huvilisi vähe, siis eelistasid inimesed osta maja ja teha saun sinna ise sisse. Huvi hakkas hoogsalt kasvama umbes viis aastat tagasi. Müügihitt on kindlasti klassikaline, kolme ruumiga viilkatusega saun.”

Saaremaa Saunad toodab saunu ja puhkemaju ligi 20 aastat. Viil tõdeb, et kui alguses oli Eesti puitsaunade ja -majade pakkujaid üsna vähe, siis nüüdseks on konkurents tihe. „Eks see mõjutab veidi ka läbimüüki, kuid oleme suutnud aastate jooksul vee peal püsida. Lisaks Eestile on tulnud tellimusi Soomest ja Taanist,” räägib ta.

Saunad koopas

Konkurentidest erinevaid saunu toodab Revonia Keldrikoda – nimelt valmivad seal koobassaunad. Ettevõtte juhataja Rauno Oja sõnul on need saunad tegelikult suitsusauna eelkäijad ja ajalugu ulatub väga kaugele – aega, kui ei tuntud veel palksauna ehitamist.

„Vanu säilinud koobassaunu võib Eestis ühe käe sõrmedel üles lugeda,” teab Oja. „Meie oleme selle tagasi toonud natuke uues võtmes, aga säilitasime vanad koobassauna traditsioonid, et leili võtmine toimub maa all ja maaniiskus eri aastaajal muudab leili omapära.”

Tõsi, idee on vana, aga ehitustehnoloogia ja materjalid ajakohased. „Idee sündis nii, et otsisime oma põhitoodangule, maakeldrile veel kasutusvaldkondi juurde ja kirjandust lugedes sattusime koobassaunade peale. Kuna need tundusid juba sügavale ajalukku kadunud, tekkis huvi need uuesti ellu äratada,” meenutab Oja.

Koobassaun ei pruugi puidust majakesest ehk parem olla, küll aga pakub teistsugust ja meeldejäävat elamust, arvab Oja. Samuti annavad omamoodi eelise võlvitud laed, mis muudavad leili liikumise ühtlasemaks.

Eestlane tahab suurt

Saunu tellitakse igale poole – enamasti küll maale, aga lähevad ka linnaaeda. Vahe on pigem mudelis, sest linnas on krundid pisemad ja sinna tellitakse väiksemaid mudeleid.

Kõige huvitavama kohana, kuhu nende saun on läinud, nimetab Lemmik Mont Blanci jalami. „Sinna läks suure tagaaknaga saun. Istud laval ja kogu Mont Blanci mäestik on täies ilus näha,” kirjeldab mees ja selgitab, et ostja oli eraisik, kes jõudis nendeni tuttavate kaudu. Nii-öelda naabrimüük, kus üks soovitab teisele, ongi Lemmiku sõnutsi parim reklaamikanal.

Lemmik Mehe toodangust 10 protsenti jääb Eestisse, ülejäänu ekspordiks, peamiselt Lääne-Euroopasse, aga ka näiteks Uus-Meremaale loksuvad siinsed saunad merd mööda kolme kuuga kohale.

„Täna on seis juba selline, et meid leitakse,” vastab Lemmik küsimusele, kuidas nad ekspordikohti otsivad.

Tuues välja erinevusi välismaale minevate ja kodumaale jäävate mudelite vahel, nimetab Lemmik suurust. Näiteks Saksamaale lähevad väikesed majakesed, sest seal on krundid pisikesed. Kui eestlase rahakott kannatab, valib ta pigem kõige suurema.

„See ei pea sugugi alati paika, et eestlane on kokkuhoidja ja igavene koi. Meie kogemus ütleb, et koduhoovi tahetakse kõige suuremat ja uhkemat sauna,” ütleb Lemmik. „Ma ise ka pigem soovitan suurt, et oleks õhku ja ruumi, muidu aasta pärast hakatakse kurtma, et mingi käkerdise müüsime neile.”

Saaremaa saunatootja kogemus näitab, et kümblustünnidest enam soetatakse meie kodudesse saunasid, aga eelistatakse just väiksemaid, mis jäävad alla 20 ruutmeetri.

„Maju tellitakse üle Eesti nii linna kui ka maale, rohkem siiski maale,” ütleb Viil. „Meie toodangu eelis: kõik majad paneme ise kokku ja kas siis viime kohale valmiskujul või püstitame kliendi krundil.”

Mõistetavalt pole valmissaun sugugi odav, aga kui unistus saunast suur, ollakse valmis see ka järelmaksuga soetama – mitmed saunatootjad seda võimalust ka pakuvad.

Kiilaspä sõnul algavad neil valmissaunade hinnad 5900 euro juurest, aga keskmise sauna maksumus on 7500–8000 eurot. Oja andmeil jääb keskmise koobassauna hind 10 000 kuni 15 000 euro vahele.

Rääkides veel tünnisaunadest, siis toob Lemmik üleni puidust ja plastsisuga tünni peamise erinevusena välja, et plasti on lihtsam hooldada. „Mugav inimene eelistab plasti, looduslikku hindav puidust tünni,” sõnab ta. „Kui esimestel aastatel müüsime ainult puidust tünne, siis kolmandal-neljandal hakkasid plastsisuga lisanduma ja praegu on enamik plastist sisuga.”

Populaarne

Tagasi üles