Põhu-savi-pakumaja suvemajaks? Miks mitte!

Sile ja sirge materjal võib ju samuti ilus olla, ent kui võtta kasutusele vana materjal, hakkavad mängima looduslikud vormid.

FOTO: Kuido Saarpuu

Ühe loodusehitaja käes võivad olla põhk, savi ja puupakud (puuhalud) tõhusaks ehitusmaterjaliks. Valmista puidust karkass, tellisteks võta pakud, seguks veega niisutatud põhusavimass ja seinad muudkui kerkivad.

Kui loodusehitaja-koolitaja Sven Aluste Türil Murumoori mängupargis ehitama asus, ei teinud uudistajad temast suurt välja. Silmad nutitelefonis, tuhiseti mööda. Lapsed ja välismaalased seisatasid rohkem, aga kauaks nemadki ...

Mättakattus ja pakuseinad

Aga mida seal nii väga vaadata. Paar töömeest püstitamas killustikuplatsile puitkonstruktsiooniga majakest. Palgid tugisammasteks, katus peal, ukseava ühes küljes, poolenisti avatud akendega seinad teistes. Tavaline. Nähtud. Teada-tuntud.

Oota. Silmad üles, nutitelefon käest, tule ja uuri, ja pane käed külge. See oli neljas ehituspäev, mil asi läks huvitavaks. Ühel hetkel ilmus auto taha järelkäru, sinna savi ja põhu segu täis vannid. Mängumaja juurde aga puupakud.

Vabatahtlikud huvilised kambas, ämbrid ühes, toodi üle parkla asuvast kohalikust kultuurikeskusest vett, veega niisutati savi ja põhku ning seda segumördina kasutades asetati puupakukettad kividena seintesse. Selline omalaadne seinaladumismaterjal kõrvalt võtta, edenes töö kiiresti.

Onni konstruktsioonid oli loodusehitaja Sven Aluste taaskasutatud puidust talvel valmis teinud, Türile jäi suuresti püstitamise ja kokkusobitamise vaev. „Koha valisime välja eelmisel aastal, aluspinna valmistasid kevadel ette kohalikud inimesed, meie loodisime killustiku peale vundamendipostid ja selle peale hakkasime karkassi ehitama,” selgitab Aluste ehitustöö algust.

Majake sai mättakatuse (mättad tulid sealtsamast pargist, onni alt maapinnast, mida nüüd katab killustik) ja Murumoorile omaselt mõned lilledki sinna sisse.

Puitkarkassi valmistamiseks kasutas Aluste vana kodulähedase vana maja lammutamiselt saadud materjali. „See on puhas taaskasutusmaterjal, kasutatud nii sarikateks kui ka karkassiks. Puidu kehvemad kohad lõikasin ära või lihvisin välja, loomulikult on kõik tapid ja liitekohad uued,” räägib ta. „Savi-põhu-liivasegu ja pakud on parajalt iidne lahendus, mida seinte ehitamisel kasutada. Inglise keeles on kõige õigem nimetus vast puuriidamaja. Samas seda, kas puuriidas on puud lõhutud või lõhkumata kujul, keegi ei täpsusta. Seega, eesti keeles on see kas halusavi- või savipakusein.”

Majakesed avalikus kasutuses

Sven Alustele ei ole see kirjeldatud ehitusvõtteid ja -materjale kasutades esimene maja püstitada. Lausa kümmekond majakest on näha Järvamaal Koordi külas hobukooli pargis. „Täpselt identseid maju muidugi ei ole, kuid on sarnaseid,” märgib Aluste. „Kuigi on soovitud, pole ma erakliendile selliseid majakesi veel ehitanud. Senised majakesed on avalikus kasutuses, valdavalt parkides, külaseltside, lasteaedade ja koolide juures.”

„Sile ja sirge materjal võib ju samuti ilus olla, kuid kui võtta kasutusele vana materjal, hakkavad mängima looduslikud vormid. Meie sees on lüliti, mis paneb sellist maja ihkama,” arutleb ta. „Need, looduslikest materjalidest ehitatud majakesed on visuaalselt teistsugused, rääkimata nende struktuurilisest tugevusest. Murumoori mättaonni juures olen kasutanud puidutappe, ühtegi metallnurka ei ole. Kui on jäme palk, siis ka ühenduskoht on jäme.”

Savipakuseina pidas Aluste piisavalt tugevaks. Väljanägemiseltki on see huvitavam kui täissavisein. „Sellise lahendusega on ehitatud ka elumaju ja saunasid, näiteks 1930. aastatel Matsalu kandis. Loomulikult, seinaehituses kasutatava paku pikkus on sel juhul oma pool meetrit. Enamasti kasutati halupuud, sest pakk võib ju lõheneda ja tuul jookseb tuppa. Mängu- ja aiamajale lisab see aga atraktiivsust.”

Sven Aluste loodab, et loodusehitus kogub Eestis üha rohkem hoogu. Koolitustel käivate inimeste huvi igal juhul raugemise märke ei näita. „Eks koolitusel õpetamegi loodusehitustehnikaid, pärast saab inimene ise vaadata, mida ja kus kasutada. Kõik oleneb soovidest, kas tahad soojustatud seina või lihtsalt ilusat seina jne,” toob ta välja. „Suvemajal, kus soojapidavus pole esmatähtis, saab kasutada tehnikaid, mida elumaja puhul ei kasutata. Kui sein on piisavalt ilma eest varjatud ja vihm seda otseselt ei loputa, võib ju igasugu trikke teha. Peaasi, sellise ehitamise juures saab kohalikke materjale kasutada: kaevad maast mätta üles ja pärast paned selle katusele, kaevad natukene sügavamale ja võtad sealt savi, mille segad kokku viljakoristuse ülejäägiga – põhuga. Kasutad nii kohalikke kui ka jääkmaterjale. See on väga loominguline protsess, mille käigus võib materjal väga soodsalt kätte tulla. Tööd muidugi ootab ees päris palju, aga kindlasti tuleb valmismaja omanäoline.”

Murumoori mättaonn avati kevadpealinnas juuni keskel Mängupargi sünnipäeval.

Sven Aluste kasutas onni puitkonstruktsioonide ehitamiseks kodukülas lammutamisele läinud küüni puitmaterjali. Türil elab aga 92aastane vanamemm, kelle kunagisest kodutalust need palgid tulid. Koju tagasi vanamemm pole jõudnud, küll aga jõudis kodu vanuigi Türile kolitud memmele kevadpealinna järele.

Arvud

* 4000 eurot on murumoori mättaonni maksumus. Raha koguti valdavalt vabatahtlike annetuskampaaniatega, näiteks murumoori õnneloosiga. Toetust saadi ka Leaderi programmist ja Türi vallalt.

* 8aastaseks saab sel suvel Türil asuv Murumoori mängupark.

KOMMENTAAR

Aili Avi, Kevadpealinna toimkonna liige, vabatahtlik:

Murumoori mättaonni tegemise idee tekkis kolm aastat tagasi. Algse plaani kohaselt oleks see pidanud juba eelmisel aastal valmis olema, kuid kuna tegemist on avalikus ruumis oleva majakesega ning võtmesõna on laste turvalisus, siis paberimajandus ehitusloast, (tugevus)jooniste ja projektini võttis aega.

Kord sajab lund, kord ei ole muruniidukit kusagil käima tõmmata – kevad tuleb Türile alati väikese kiiksuga. Murumoorile oli oma onni vaja, et meil oleks olemas üks valla sümbolehitis.

Türi vald reklaamib end rohelise, keskkonnast hooliva vallana. Rohelised pole ainult meie hekid, roheline on ka mõtteviis. Mättaonni juures kajastub sama mõtteviis, vanast tehakse uus. Sellise majakese ökoloogiline jalajälg on mitu korda väiksem kui tehase valmismajal. Valmismaju on igas aias, meie majakesel on rääkida aga oma lugu.

Onni sisse tulevad istepingid, keskele lauakeseks üks suurem pakk. Mättaonni äärtesse on kingituseks oodatud suuremad maakivid.

Murumoori mängupark on lageda taeva all ning onni saab vihma või päikese korral varjualusena kasutada. Ülevalt on seinad lahtised, et lapsevanem saaks võsukestel silma peal hoida.

Mängupargi lähedal on kaks koolimaja ja onn hakkab täitma ka õuesõppeklassi rolli. Mättaonnile tulevad ökoehituse infotahvlid, -tabelid.

Populaarne

Tagasi üles