Milline šašlõkk on eestlaste lemmik?

Lihatööstused toovad igal aastal turule küll rohkelt uute maitsetega šašlõkke, aga müügitabelite tipus on ikka vana hea klassika: äädikas, sibul, sool ja pipar.

FOTO: Elmo Riig

Milline tuleb jaanipäeva ilm, hakatakse ennustama kohe pärast jõule. Kui enamikule meist on sel pelgalt emotsionaalne tähendus, siis teine lugu on lihatööstustega, kelle grilltoodete läbimüük teeb jaanipäeva paiku hiigelhüppe.

Atria Eesti ASi müügidirektor Meelis Laande tõdeb, et sõltumata ilmast on juuni lihatööstustele suurima müügiga kuu. „Jaanipäeva ilm on meile alati oluline teema,” kinnitab ta. „Kogemused näitavad, et sadagu jaanipäeval või lörtsi, oma grill pannakse ikka üles ja jaanivorstid-lihad tehakse ära. On traditsioone, mida eestlased ei muuda.”

„Jaanipäev on meil suurim šašlõkimüügi aeg, eestlased lausa hulluvad jaanipäeva ajal,” muheleb Otepää lihatööstuse Edgar tehnoloog Maie Kütt. „Grilltoodete suvine müük teeb talvega võrreldes tohutu hüppe. Palju ostetakse eelkõige šašlõkke. Kuna meil on oma tapamaja, siis juba talvel hakkame varuma suveks šašlõki valmistamiseks sobivaid tükke.”

Rakvere lihatööstus saadab jaaninädalal klientidele Eestis ja kaugemal ligi 1,3 miljonit kilo toodangut, mis on piltlikult üle saja suure veoautokoorma. Kilo tooteid iga eestimaalase kohta, iseloomustab HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.

„Rakvere grilltoodete müük tõuseb jaaninädalal teistest suvenädalatest üle kahe korra kopsakamaks. Arvestades, et eelmisel aastal saavutasime juunis oma bränditoodete absoluutse müügirekordi ja müügimaht on sel aastal mullusest juba praegu suurem, on Rakvere lihatööstuses algamas väga kiired nädalad,” rõõmustab Mere.

Ikka klassika

Kütt räägib, et aja jooksul on nad teinud väga erinevate maitsetega šašlõkke, aga kõige paremini müüb ikka klassika: äädikas, sool ja pipar. „Nagu šašlõkiga nii ka verivorstiga jõuame ringiga lõpuks tagasi klassika juurde. Neid on mõlemaid on tehtud igasuguste lisanditega, ostja proovib need ära ja tuleb klassika juurde tagasi,” räägib ta.

Sama tõdevad Mere ja Laandegi – ehkki igal aastal tuleb müügile uusi tooteid, püsivad edetabeli tipus ikka vanad klassikalised tooted.

„Hoolimata iga-aastasest hiigelvalikust ostavad tarbijad enim klassikalisi tooteid,” kinnitab Laande. „Õige šašlõkk peab olema kerge äädikaga marineeritud, grillvorst vana hea äraproovitud suure lihasisaldusega.”

Laande sõnutsi oli mullu Nielseni turu-uuringute põhjal Eestis kõige ostetumate seas ikka nende vanade heade klassikaliste retseptidega tooted ja nende müük kasvab jätkuvalt.

Atria tuli suvehooajaks turule 12 uue tootega. „Tavaliselt tuleb meil igaks grillihooajaks ligi kümme uudistoodet,” ütleb Laande. „Oleme tähele pannud, et väga peened maitsekombinatsioonid ei pruugi tarbijaid kõnetada. Ühel aastal tõime turule palju suvetooteid sarja „Maailma maitsed” all. Paraku pidime taas tunnistama, et eksootilisemate maitsete jaoks ei ole veel aeg küps. Eestlane armastab kindlat ja äraproovitud toodet. Uusi tooteid katsetatakse meelsasti grillihooaja alguses, kuid tähtsamatel üritustel jäädakse ikka klassikute juurde.”

Müügist saab välja lugeda, et eestlased armastavad võrdselt nii marineeritud liha kui ka vorste. Suvetoodete eelistus on marineeritud lihade ja grillvorstide osas võrdne. Marineeritud lihast teevad ilma eelkõige šašlõkid. Grillvorstide osas on ostjate eelistus võrdne toorvorstide ja  eelsuitsutatud grillvorstide osas.

Mere jutu järgi on grillimismoeks kujunenud võimaluste paljusus – ostetakse värsket liha ise maitsestamiseks ja marinaadis ribide kõrvale valitakse üha enam eelküpsetatud ribisid, samal ajal grillitakse lisaks tooteid viineritest verivorstideni.

„Üllatavalt palju ostetakse juunis ka keeduvorsti, mille müük suureneb 10–15 protsenti. Ilmselt tehakse palju traditsioonilist kartulisalatit koolilõpetamise pidudeks ja jaanipäevaks,” lisab Mere.

Pakendid muutuvad

Kindlasti on ostjad märganud, et šašlõkipakendid on muutumas: kui varem nägime šašlõkke enamasti ämbris, siis nüüd on enamik pakendatud pehmesse pakki.

„Tootjana peame arvestama inimeste mugavust, aga kindlasti sedagi, et oleksime võimalikult loodushoidlikud,” selgitab Laande. „Praegu, kus me tarbijatena jälgime hoolikalt pakendite hulka ja sorteerimist, peame ka tootjana silmas pidama, et meie tooted oleksid pakendatud nii, et pakendi kaal oleks järjest väiksem.”

Kui keskmine šašlõkiämber kaalub 50 grammi, siis šašlõki pehme kilepakend on vähemalt poole võrra väiksem. Kui võtta kogu šašlõkimüük aastas, siis selle pealt tuleb turule palju vähem plasti pakendi näol.

Populaarne

Tagasi üles