Respo Haagised hakkas ratastel maju tootma

Haagissoojaku ukse peal seisab Respo tegevjuht Toomas Antons ja ukse taga müügi- ja arendusjuht Villu Teppo. Foto: Erakogu

Tartumaal Tõrvandis tegutsev Respo Haagised loodi 1990. aastal selleks, et hakata tootma haagissuvilaid, ja ehkki toona loobuti plaanist, jõuti tänavu juurte juurde tagasi.

Tegelikult toodab Respo suuri ratastel maju juba paar aastat, aga neid kasutavad valdavalt ehitajad ja metsamehed. Nüüd on kavas kasutajaskonda suurendada.

Kahele perele kuuluva Respo Haagiste tegevjuhi Toomas Antonsi sõnul tuntakse ettevõtet küll Tartumaal, ent mujal Eestis peetakse Respo haagiseid sageli Soome toodanguks. Tegelikult on vastupidi – haagised valmivad Tõrvandis, aga 85 protsenti eksporditakse valdavalt Soome, Rootsi ja Norrasse. Ka Venemaal on väike tootmis- ja müügiüksus.

Mullu müüs 130 töötajaga Respo üle 12 000 sõiduautohaagise ja lisaks uue tootena 430 soojakhaagist. 17 aastaga on käive kasvanud 17 korda, mis tähendas eelmisel aastal 17,3 miljoni euro suurust müügitulu. „Saavutasime selle tulemuse järjepidevuse ja innovatsiooniga,” märgib Antons, ent lisab tagasihoidlikult: „Kui vaadata start-up’e, nagu näiteks Taxify, on see ikkagi väga aeglane kasv. Aga eks meilgi on mõned oma idufirma ideed.”

Ehkki Respo Haagised asub Tartu südalinnast seitsme ja linna piirist paari kilomeetri kaugusel, on tegu siiski maakonnas asuva ettevõttega. Kui veel 15 aastat tagasi laiusid ettevõtte ja väikse Tõrvandi aleviku ümber viljapõllud, siis on nüüd ümberringi uuselurajoonid ja tööstuspark. „Meie olime selles tööstuspargis ammu enne, kui tekkis tööstuspark,” räägib Antons. „Töötajad tulevad siia nii Tartust kui ka kõikjalt Tartu maakonnast. Oleme linnale nii lähedal, et tüüpilisi maaeluga seotud probleeme siin ei ole, samas anname tööd ka ümbruskonna elanikele.”

Väike haagissuvila reisihimulistele noortele

Niisiis hakkas Respo äsja tootma haagissuvilat, üsna erilist veel seejuures. „Meie haagis on väike,” selgitab Antons. „Praegu turul müüdavad haagissuvilad on suured ja kallid osta, neid on ka raske vedada ning manööverdada ja kui sõiduauto ja suvila täismass ületab kokku 3500 kilogrammi, ei piisa enam B-kategooria juhiloast. Kui keegi tahab endale soodsat lahendust ja jääda B-kategooria loa juurde, peab ta ilmselt edaspidigi metsas telkima.”

Haagissuvila avaneb tagant suure luugiga, mistõttu saab seda soovi korral kasutada lihtsalt suurte asjade vedamiseks. Antonsi kinnitusel saab klient valida lisaks magamiskohtadele haagissuvila sisu, olgu siis külmkapp või mobiilne dušš. „Meie sihtrühm on selle miinimumvarustusega 3700 eurot maksva toote puhul nooremad inimesed, kes tahavad ise ringi rännata, aga kellel on tihti ka õhem rahakott. Ka disainilahendus on meie arvates noortepäraselt rõõmus ja trendikas.” Suured haagissuvilad maksavad uuena paarkümmend tuhat eurot, Antons ei välista, et ettevõte hakkab kunagi ka neid tootma, kui ots väiksematega lahti tehtud. Praegu oli turul tühimik, mis oli vaja täita.

Kas selline suvila päikese käes palavaks ei lähe? Antonsi sõnul on katus töödeldud ja isoleeritud ega lase kuumusel sisse pääseda. „Akendel ja ventilatsiooniavadel on mõistagi sääsevõrgud.” Huvi korral saab liikuvale suvilale siiski kliimaseadme juurde tellida.

Respo jõudis tagasi haagissuvilate valmistamise mõtteni suure ringiga – ettevõte toodab juba üle kahe aasta soojakhaagiseid, mis on samuti liikuvad majad. „Ehitusobjektidel kasutatakse seni valdavalt konteinersoojakuid, mida tuleb kraanaga tõsta ja veokil ühelt platsilt teisele vedada,” märgib Antons. Kui ehitaja on ühel objektil mõne päeva või nädala, siis võib see üsna kulukaks minna.

Põhjuse soojakhaagiseid toota andis Respole Skandinaavia ehitusturg. „Nemad on Eesti regulatsioonidest alati sammu võrra ees – kui ehitusel on juba mõned töömehed, peab olema tualett ja soe ruum riiete vahetamiseks,” lausub Antons. „Kahele-kolmele mehele pole mõtet suurt konteinerit kohale tuua, aga meie väiksemad soojakhaagised on kolme meetri pikkused ja kergesti sõiduauto järel veetavad. Seal on WC, söögiruum ja ruum tööriistade jaoks. Praegu tellitakse WC-kabiin tihti ehitusele eraldi juurde,” sõnab ta. Erinevalt haagissuvilatest on ratastel soojakud kõrgemate lagedega, et ka pikem mees ei peaks kummardama.

Respo Haagiste turundus- ja infotehnoloogiaosakonna juhataja Kaarel Matsin lisab, et suurtel ja pikaajalistel objektidel soojakhaagised löögile ei pääse, küll aga näiteks tee-ehitusel, kus meeskond peab pidevalt edasi liikuma, sest tavalise konteineri pidev ümbertõstmine on mõttetult kulukas.

„Kodutunne” saab Respolt ratastel maja

Haagise tüübid on eri suurusega ja sisustatakse tellija äranägemise järgi. Selliste majade kasutus ei piirdu üksnes ehitajatega, neid on hakanud ostma ka metsa ülestöötamisega tegelevad ettevõtted, et töömeestel oleks soe ruum, kus puhata. Kuna metsas puudub ligipääs elektrivoolule, paigaldatakse soojakhaagistele tihti ka päiksepaneelid. Kuni seitsme meetri pikkuste ratastel majade sees on köök ja pesuruumid, aga vajadusel ka nõupidamisruum ja magamistoad.

Eestis on Respo soojakhaagiseid seni ostnud valdavalt ehitusrendiettevõtted. „Skandinaavias on klientuur väga lai. Nii näiteks kasutavad soojakhaagiseid filmide võttegrupid,” lisab Antons. „Sinna tehakse grimeerimisruumid ja muu vajalik. Staar ju tavalisse soojakusse meikima ei lähe. Meiegi oleme müünud ühe sellise soojaku Eesti ja Leedu filmitegijatele.” Sügiseks saab endale Respolt sponsorluse korras soojakhaagise ka telesaade „Kodutunne”, haagis valmib rätsepatööna saatetegijate soovide järgi. Ettevõte on andnud saate meeskonnale juba mõnda aega tasuta oma järelhaagiseid kasutada.

Toomas Antons astub uude haagissuvilasse. Foto: Erakogu