:format(webp)/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/19/7910729t1hfe94.jpg)
Maaeluministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks ja teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks dokumendi, mille eesmärk on tõhustada taimekaitset ja selle järelevalvet, teatas ministeerium.
Kavandatav seadusemuudatus teeks Eesti taimekaitsereeglid liidu ettekirjutusestki rangemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaubanduse jätkuv üleilmastumine on kaasa toonud üha kasvava impordi uutest maailma piirkondadest. Eelkõige viimasel kümnendil on see põhjustanud kahjulike organismide sissevoolu riski järsu suurenemise,» ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. «Seega seisab kogu Euroopa Liit silmitsi sisse toodud taimekahjustajatest põhjustatud riskidega.»
«Impordil riiki sisse toodud taimekahjustajad põhjustavad põllumajanduslike ja looduslike ökosüsteemide, sealhulgas metsade, suuremat haavatust,» lisas Suu. «Euroopa Liidus on taimetervise valdkonna kehtivate õigusnormide hindamine näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tõttu ei suuda sätestatud meetmed peatada uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut.»
Riigil on võimalus olla Euroopa Komisjonist veelgi rangem
Taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse EL-i taseme määruste sätteid, mille kohaselt on liikmesriigile jäetud otsustusõigus nõuete rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamisel.
Näiteks on riigil on võimalus rakendada taimekahjustajate tõrjumiseks, leviku takistamiseks ja ennetamiseks rangemaid tõrjemeetmeid, kui on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusaktides. Samuti näeb uus taimetervise kord ette ettevõtjate vastutuse suurendamist.
Ametliku kontrolli määruse kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest pädevale asutusele. Lisaks peab riik koguma järelevalvetoimingute kohustuslikud lõivud ja tasud.
Vastavalt taimetervise määrusele tuleb liikmesriigil määruse sätete rikkumise korral kehtestada karistused, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Sealjuures näeb ametliku kontrolli määrus ette, et määruse normide pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumise korral kohaldatakse rahalisi karistusi.
Taimekaitseseaduse muudatused on plaanis vastu võtta 2019. aasta esimeses pooles ja eelnõuga on võimalik tutvuda siin.