Taimetark: kuidas taimepuru ning leotistega edukalt kahjureid peletada ja juurvilju säilitada Lisatud retsepid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lehetäide tõrjeks võib kasutada kõrvenõgese kääritatud lahjendatud leotist.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Aastatuhandeid on inimesed kirpe tõrjunud kuivatatud kirburohu (levinum umbrohi) pulbriga, mida puistati põrandale, ja riidekoisid peletanud kuivatatud koirohu või pujuga. Veelgi efektiivsem on riidekoi vastu lavendel.

Taimedes leiduvad eeterlikud õlid, mõruained ja mürkained peletavad eemale ja ajavad segi kahjurputukate lõhnataju, mille järgi käib toidutaimede otsimine.

Kahjurputukad on ökonoomse käitumisega: kui tekib pisimgi kahtlus, kas võtta ette pikk lennuteekond söögikõlblikule taimele, siis minnakse ikkagi välja kindla peale. Seega kui kultuurtaime on pritsitud võõra taime lõhnaga, siis lennatakse sellest lihtsalt üle. Igasugune eksituse ja katse meetod võtaks putukalt liigset energiat, seda looduslik sisehääl juba ei luba, kui, siis ainult söögitaimede terava nappuse korral.

Peletavad taimed

Tigudele ei meeldi bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmm-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru ja küüslauk. Võimalusel kasutage neid kirju ehk Tootsi peenra koostamisel vaheldumisi teokartlikke taimedega. Seepärast aitab Tootsi peenar ja taimeleotistega pritsimine sageli väiksemas aias kahjustuse ära hoida. Samal petmise põhimõttel sobib lähestikku kasvatada ristõielisi (redis, kaalikas, kapsad, naeris) ja kartulit. Kartulivagude vahele pandud ristõielistel puudub peaaegu nendele omaste kahjurite kahjustus.

Maasika taimeridade vahele võib panna tihedalt küüslauku (kõige parem küüslaugu kasvatamise koht) või porrut. Katsed on näidanud, et selline kasvatusmeetod ei vähenda mitte ainult maasikakahjurite kahjustust, vaid ka maasika hahkhallituse levikut.

Mungalillel ehk kressil on lehetäisid peletav toime, peiulille ehk tagetese juureeritised mõjuvad kahjustavalt ümarusside ehk nematoodide levikule.

Ka aiasaagi säilitamisel saame abi taimedest

Peenestatud mädarõigast võib raputada säilitatava kartuli hulka, 3 kg peenestatud mädarõikajuurikaid 1000 kg kartulite kohta. Samal otstarbel võib kasutada kuivatatud ja pulbriks jahvatatud mädarõika- või mungalillelehti. Mungalillel võiks ära kuivatada kogu sügisese ürdi ja jahvatada koos seemnetega pulbriks. Porgandi säilimise parandamiseks võib seda pulbrit segada säilitusturba sisse. Peenestatud küüslauk aitab säilitada kartulit: 1 kg jämedalt peenestatud küüslauku puistata 1000 kg kartulite vahele.

Sipelgaid (mullamurelased) peletavad eemale värsked selleri, leeskputke, piparmündi, linnupipra ja tomati lehed. Samuti ei talu sipelgad soolakala lõhna. Seega soovitatakse pesad ja liikumisteed üle valada silgu- või heeringasoolveega.

Katsed on tõestanud, et paljud taimsed eeterlikud õlid koostöös teiste taimsete bioaktiivsete ainetega pärsivad paljude seente ja isegi viiruste kahjustust või arengut kultuurtaimedel.

Taimeleotised appi

Harilik mänd. 300–400 g männiseemneid koos emasõiega peenestada, lisada 2–3 l keeva vett. Lasta ööpäev seista, kurnata ja lahjendada 10-liitrisele mahule. Lahjendamata kurnatud ekstrakt võib seista suletud anumas jahedas ruumis tarvitamiskõlblikuna paar kuud. Tõrjub ja peletab tigusid ja nälkjaid.

Harilik raudrohi. 800 g õitsemise ajal korjatud ja varjulises kohas kuivatatud raudrohi peenestada, valada üle 10 l keeva veega ja lasta kinnises nõus ööpäev seista, kurnata. Tõrjub ja peletab lehti närivaid röövikuid, lehekirpe, ripslasi, lesti ja lehetäisid.

Apelsini ja teiste tsitrusviljaliste koored. 1 kg apelsinidelt või teistelt tsitruselistelt saadud viljakoor ajada läbi hakkmasina või tampida pudrutaoliseks massiks, asetada 3 l klaasnõusse ja valda üle veega. Nõu sulgeda õhukindlalt ja hoida pimedas soojas kohas 5 ööpäeva. Saadud segu segada ja filtreerida (kurnata) väiksematesse pudelitesse. Õhukindlalt suletud pudelid asetada jahedasse keldrisse, kus ekstrakti võib säilitada mitu kuud. Taimede pritsimiseks võtta 10 liitri kohta 1 klaasitäis ekstrakti. Tõrjub lehetäisid.

Soolikarohi ja harilik puju. 1 kg õitsemise ajal või vahetult pärast õitsemist korjatud värskele (300–400 g kuivatatud) ürdile valada peale 3–4 liitrit keeva vett. Keeta tasasel tulel kaane all 45 minutit, kurnata ja lahjendada 10 l mahuni. Tõrjub lehetäisid.

Harilik kesalill. 1 osale kuivatatud peenestatud kesalilledele valada 10 osa vett, lasta 12 tundi seista, kurnata, lahjendada 1:5. Tõrjub lehetäisid ja kärsakaid (maasika õielõikajat jt).

Harilik pappel. 3–3,5 kg värskeid lehti ja noori võrseid valada üle 10 liitri keeva veega ja lasta kinnises nõus 18–24 tundi seista, kurnata. Tõmmis lahjendada 1:2. Tõrjub lehti kahjustavate kahjurite vastseid, lehetäisid, hahkhallitust, salati valgemädanikku ja tõusmepõletikke.

Küüslauk, sibul. Võtta 5 kuhjas teelusikatäit peenestatud mugulsibulat või 1 kuhjas tl peenestatud küüslauku 1 liitri sooja vee kohta. Leotada suletud nõus ühe ööpäeva, kurnata ja lahjendada 1:5, lisada noaotsaga kaaliumpermanganaati. Tõrjub maasika õielõikajat, punast kedriklesta, lehetäisid, lehekirpe ja hahkhallitust. Värskelt valmistatud küüslauguleotis aitab tõrjuda ka sõstra pahklesta: võtta 50–100 g värskelt puruks pressitud küüslauguküüsi 10 liitri sooja vee kohta, lasta suletud nõus ööpäev seista ja pritsida sõstraid 2 korda nädalaste vahedega.

Sibulakoored. Sibulakooretee valmistamiseks võtta 1 osa sibulakoori ja 10 osa vett, keeta ja hoida leotist õhukindlas nõus ühe nädala. Tõmmist lahjendada 1:5. Tõrjub porgandi lehekärbest, punast kedriklesta ja kartuli lehemädanikku.

Tomatilehed ja noored võrsed. 4 kg tomatilehti või võrseid tükeldada, valada üle 10 liitri veega ja lasta seista 3–4 tundi, seejärel keeta tasasel tulel 30 minutit ja filtreerida. Saadud kontsentraat võib seista kinnises nõus ja pimedas ruumis peaaegu aasta. Pritsimiseks võtta 10 liitri vee kohta 3 l värsket või 5 l seisnud kontsentraati. Pritsida 8–10päevaste vahedega lehetäide, kirpude, lestade, lutiklaste ja lehevaablaste jt lehti kahjustavate putukate tõrjeks. Ei aita karilase, punase kedriklesta ja kilptäi vastu.

Tubakatolm. Tubakatolmu segada veega vahekorras 1:10, lasta seista 1 ööpäev ja filtreerida. Pritsimislahuse valmistamiseks võtta 1 osa kontsentraati ja 3 osa vett. Aitab tõrjuda lehetäisid, lehekirpe ja lehemahla imevaid lutikaid. Kangemat lahust 1:1 kasutada porgandi- ja sibulakärbse tõrjes. Tigude ja nälkjate vastu riputada tubakatolmu regulaarselt kahjustuskohtadesse. Tõrje on efektiivsem, kui seda teha hilistel õhtutundidel, mil algab tigude ja nälkjate aktiivsem liikumine. Muttide ja vesirottide käikudesse puistatud tubakatolm peletab neid.

Kõrvenõges. Lehetäide tõrjes kasutatakse kõrvenõgese kääritatud lahjendatud leotist. 700 g värskelt korjatud kõrvenõgese peenestatud ürti valada üle 5 liitri sooja veega ning hoida kaks nädalat. Seejärel filtreerida ja lahjendada veega 1:10. Lehekirpude, rohulutiklaste ja tirtide tõrjumiseks lahjendada 1:5.

250 g kõrvenõgest ja 250 g põldosja valada üle 2 liitri veega, keeta kaane all tasasel tulel 20 minutit, kurnata ja lahjendada 10liitrise mahuni. Aitab õunapuukärntõve, lehekirpude, lutiklaste ja tirtide vastu.

Värskelt niidetud kõrvenõges asetada multšina kurgitaimede vahele ja ümber. Peagi kaovad taimedelt lehetäid. Lisaks on kõdunev nõges väga hea kurgiväetis.

Tagasi üles