Koduaias leiab koha ravimtaimedelegi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rahvameditsiinis väga laialdaselt kasutatav kortsleht õitseb maist septembrini.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

On kaunis kevadsuvi ja veel võib oma aeda rikastada uute, kuid samas igipõliste ravim- ja söögitaimedega Eesti loodusest. Mõistlik on aianurka sättida paigake, kus kasvatada kohe mitut vajalikku taime, mida söögiks ja ravimiseks kasutada.

Eestis kasvab 23 liiki kortslehti, mis erinevad pisitunnuste poolest. Algajal on neid väga raske määrata ja ega botaanikutelgi see iga kord ei õnnestu. Seetõttu võib neid arvukaid liike käsitleda kui harilikku kortslehte (Alchemilla vulgaris). Kortslehed kasvavad kõikjal. Need on mitmeaastased rohttaimed, kasvavad kuni 30 cm kõrguseks. Enamasti on neil tugev, roomav juur. Vars on püstine või kõrgelt longus.

Kortslehe tunneb ära kortsuliste lehtede järgi. Noorelt on need algul kokkuvolditud nagu üks kaunis keskajast pärit lehvik. Päris lamedaks ei muutu lehed ka avanenult. Nii koguneb suvehommikul sageli kortslehe lehe alumisse ossa iseloomulik kastetilk. See voolab kokku lehe küllaltki suurelt ümaralt kuni neerukujuliselt pinnalt. Keskajal peeti seda taevaveeks, mille abil alkeemikud püüdsid kulda valmistada ja tarkade kivi leida (taime perekonnanimi tuleneb sõnast alchymia – alkeemia). Eesti rahvapärimus seostab kortslehte igavese noorusega. Kortslehe õied on kollakasrohelised, ilma ilustuste, meelitava lõhna ja nektarita. Kortslehed õitsevad maist septembrini. Kõige paremini sobib neile päiksepaisteline või poolvarjuline kasvukoht. Neid on kerge kasvatada aias ilutaimena, söögiks või ravimiks.

Ravimina kasutatakse ürti. Seda kogutakse õitsemise ajal ilusa ilmaga. Säilitatakse puu- või klaasnõus kuni 2 aastat. Kortslehepreparaatidel on kootav, põletikuvastane, antiseptiline, rahustav, verejooksu peatav, kuseeritust ergutav, röga lahtistav ja haavu parandav toime. Need ergutavad mao talitlust ja piimaeritust rinnaga toitvatel naistel. Neid võetakse sisse kõhulahtisuse, düsenteeria, kopsu-, peensoole-, neeru- ja põiepõletiku, loiu soolte peristaltika, maohaavandite, seedeelundite voolmete, tursete, ülemiste hingamisteede haiguste, bronhiidi, kopsutuberkuloosi, ülirohke menstruatsiooni, verejooksu, kehvveresuse, ateroskleroosi ja reumatismi korral.

Tõmmist tõmmatakse ninna ägeda nohu ja ninaverejooksu korral. Seda on soovitatav kasutada surveloputuseks valgevooluse, ülirohke menstruatsiooni ja emakaverejooksu korral. Leheputru pannakse haavadele, furunkulitele ja põletikulistele kohtadele.

Toiduks kasutatakse noori lehti, neid võib kasutada toorelt, kuivatada või pärast kupatamist külmutada. Kogu taime maapealne osa sobib tee jaoks. Võib teha rohejahu, et toidule peale riputada. Võib kasutada koos teiste köögiviljadega suppides, hautistes, kastmetes, frikadellides, tainas ja isegi koos riivjuustuga näiteks ahjukartuli täidiseks. Noori lehti võib mõnusalt hakkida võileiva peale ja teha rohelist võid. Lehed sobivad mahladesse, veinisse ja õlisse. Pisikesed õied passivad roogade kaunistamiseks.

Hanijalg

Hanijalg on taluaedade ja linna muruplatside üks tavalisemaid taimi, kaunistab maapinda oma helekollaste suurte õitega ega pane pahaks, kui tema peal tallatakse. Võib kasvada soojas või külmas, niiskes või kuivas, heal või kehval mullal, varjus või lagedal lõõskava päikese käes. Tänu sellele on taim peaaegu kogu maailmas levinud, sellise levikuga taime nimetatakse kosmopoliidiks.

Kaunis on see 0seatuna kiviktaimlas. Hanijala kasvukohal tuleks aga hoida silm peal, et see vohama ei kipuks.

Ravimtaimena on hanijalg laialt tuntud. Meditsiinis on seda kasutatud parkainesisalduse tõttu. Kogutakse tervet maapealset osa õitsemise ajal maist juuli või augustini. Rahvaravimina on seda kasutatud kootava toime tõttu kopsu- ja sooleverejooksu peatamiseks. Kuid abi on hanijalast teistegi haiguste vastu, sest see toimib muu hulgas valuvaigistavalt, rahustavalt ja põletikuvastaselt. Teed juuakse enne sööki pool klaasi korraga. Juurtes leiduvad ained kaitsevad maksa, tõrjuvad B-hepatiidi viirust, ergutavad immuunust, tõrjuvad rakkudest oksüdatsioonistressi kahjustusi ja rakkude enesehävitust. Seega väga oluline taim praeguses viirusrikkas maailmas.

Toiduks sobivad noored lehed ja kaunid õied, aga eelkõige ikkagi juur. Juuri võib süüa toorelt, keedetult ja küpsetatult. Juured tuleb korralikult puhastada, seejärel tuleb neid 20 minutit vees keeta või 30–40 minutit õlis küpsetada. Süüa on neid hea võiga ja sojakastmega. Võib kuivatada ja jahuks jahvatada ning lisada küpsetistesse, pannkookidesse, putrudesse ja püreesuppidesse. Noored lehed sobivad hästi salatitesse, hautistesse, suppidesse ja ürdivõisse.

Tagasi üles