Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Jaanus Murakas: piimatööstuse investori nime ma veel välja ei ütle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaanus Murakas kinnitab, et hetkel püsitakse graafikus, et 2019. aasta esimeses kvartalis Paides uue piimatööstuse ehituseks kopp maasse lüüa.
Jaanus Murakas kinnitab, et hetkel püsitakse graafikus, et 2019. aasta esimeses kvartalis Paides uue piimatööstuse ehituseks kopp maasse lüüa. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi investoriga tehakse koostööd juba eelmise aasta detsembrist, pole E-Piima juhatuse liige Jaanus Murakas veel valmis tema nime avalikustama. Ta kinnitab vaid, et tegemist on Hollandis väga tuntud piimatoodete müügiga tegeleva firmaga, ja sedagi, et kõigi tegevustega ollakse graafikus.

Jaanus Murakas, kui kaugel olete ühistulise piimatööstuse ehitusega?

Oleme uue tööstuse rajamise plaaniga graafikus. Sellisel suurel objektil on hulgaliselt väiksemaid ja suuremaid vahefinišeid, mille läbimisest sõltub lõplik tähtaeg.

Räägime siiski peaaegu 100 miljoni eurosest projektist ja osapooli, kellega tuleb jõuda pikaajaliste kokkulepeteni, on kümneid ja kümneid. See kõik ongi projekti rajamise osa. Põhitehnoloogia hangete osas on hanked küll lõppenud ja lepingud vormistamisel, kuid käimas on veel mitu rahvusvahelist abitehnoloogia hanget.

Lepingud, mis puudutavad seadmete ostu, ulatuvad kümnetesse-kümnetesse miljonitesse ja neid hankeid on võitnud rahvusvahelised suurkontsernid. See tähendab suurt, kuid kestvat tööd nende lepingute tekstide kokkuleppimisel. Juunikuu lõpuks proovime needki saada allkirjastatud.

Mahukas töö on muidugi hoone projekteerimine, kuna hoone lõpliku lahenduseni on võimalik jõuda ainult tehnoloogia pakkujatega koostöös. Kuigi Eestis ei ole väga suurt kogemust tööstushoonete projekteerimisel, on meil hea meel nentida, et protsess kulgeb ladusalt ja professionaalselt hoolimata sellest, et kaasata tuleb palju osapooli. Hoone ehituse hanke väljakuulutamine on planeeritud septembrisse.

Paide linnas on menetlemisel hoone ehitusluba, mis on oluline dokument vastavalt PRIA määrusele. Paide linnaga oleme viimastel aastatel kontaktis peaaegu igal nädalal. Oleme neile kui partnerile väga tänulikud operatiivse asjaajamise ja muretsemise eest. Ehitusoa saamine on meie jaoks jälle üks tähtis verstapost.

Määrav on ka investori kaasamine. Investor on kohtunud nii E-Piima liikmetega kui ka Paide linnapea ja esindajatega. Praeguseks on koostöö meie strateegilise investoriga järgus, kus kooskõlastame kirjalikult veel viimaseid detaile, kuidas hakkame üheskoos piimatööstust arendama ja tulevikus juhtima.

Investorile on kavas emiteerida kuni 25 protsenti E-Piim Tootmise aktsiatest. See raha läheb omakapitali tõstmiseks, mis omakorda võimaldab kaasata laene. Laenu osa projekti finantseerimisel on suurusjärgus 70 miljonit eurot. Hea meel on tõdeda, et laenamisest on huvitatud Eesti pankade kõrval ka välispangad.

Kes on see siiani salapäraseks jäänud investor?

Investor pole muidugi saladus, sest allkirjastanud oleme juba kavatsuste protokolli. Töötamine temaga käib juba eelmise aasta detsembrist saadik. Seegi näitab, kui pikad on protsessid, kui neid teha rahvusvahelisi õigusi ja norme järgides ja mis kõik eelnevad lepingute allkirjastamisele. Investor hakkab kuuluma E-piima nõukogusse. Nime ma siiski veel välja ei ütle. Võib-olla avalikkus kannatab nime teadasaamisega veel nädalapäevad, siis tuleb kindlasti sellekohane pressiteade.

Kinnitan vaid, et tegemist on Hollandis väga tuntud Hollandi piimatoodete müügiga tegeleva firmaga, kellega E-Piimal on koostöö juba viimased 20 aastat. Tunneme üksteist väga pikka aega ja hästi. Tegemist pole mingi kogemata kuskilt tulnud investoriga, kellel on raha. See investor toob E-Piima ka oma kompetentsi, kuna turustab piimatooteid rahvusvaheliselt. Meie puhul saavad kokku kaks kompetentsi – E-Piim ühistu, kes varub piima ja kel on teadmised, kuidas ehitada ajakohast piimatööstust, ning Hollandi firma, kes kindlustab, et toode saab müüdud nende suure võrgustiku kaudu üle maailma. See muudab uue piimatööstuse projekti tugevamaks ja ka E-Piima tugevamaks, kui ta on täna. Lisaks rahale on investori oskusteave meile väga vajalik.

Kas piimatööstuse jaoks vajalik piimakogus tuhat tonni on olemas?

E-Piimal on olemas umbes 300 tonni. Uue tehase jaoks on tõesti vaja 1000 tonni, kuid vahepealsel ajal on juba mitu piimatootjat neist, kes on lubanud hakata tooma piima uude piimatööstusesse, astunud E-Piima liikmeks.

Nii on piimatootjatega eelkokkulepete kohaselt olemas 850 tonni piima. Eestist läheb iga päev välja 600–700 tonni piima. Sellest suur osa rändab Lätti, Leetu. Piima viime Lätti ja alkoholi toome sealt tagasi. See ei ole Eesti poolt vaadatuna kõige targem tegu. Peaksime rohkem ikka oma rahvusriigi eest hoolitsema.

Eesti riigi eesmärk koos 15 miljoni euro andmisega uue modernse piimatööstuse rajamiseks on tuua Lätti ja Leetu minev piim tagasi Eestisse, makstes selle eest siin kõrgemat hinda. Uus tehas tuleb kindlasti efektiivseim kogu Baltikumis ja kogu kulude pealt kokku hoitud raha läheb automaatselt piimatootjale piimahinnaks. See annab piimatootjale kindluse, et E-Piim teenindab teda hästi ja ta saab uuest piimatööstusest kasu.

Piimatööstuse valmimiseni on veel paar aastat. Kindlasti kasvab ka praeguse üle 30sendise piimahinna püsimise juures piimatootmine edaspidigi kaks-kolm protsenti aastas. Kindlust annavad ka E-Piima liikmeks astunud Põhja-Läti piimatootjad, kes võtavad aktiivselt osa ühistu tööst. Peame ühistukoosolekuid juba sünkroontõlkega läti keelde. Põltsamaalt on Lätisse Ruhja piima järgi kõigest 160 kilomeetrit. Eesti sees asub mõni ühistu liige kaugemalgi.

Kuidagi kummaline tundub, et Eesti oma piimatootja viib piima Lätti ja lätlased toovad Eesti!

Lätlaste liitumise üle on meil tõesti väga hea meel. Oleme viimase paari aastaga juba rahvusvahelistunud. Maailmas on ammu näiteid, kus edukateks ühistuteks ühinetakse riigipiire arvestamata ehk siis üle riigipiiride. Lähemalt näiteks Rootsi ja Taani piimatootjad, mis muudab neid ainult tugevamaks.

Üle maailma on piimanduse turuliidriteks ühistud. Maailma praktika näitab, et stabiilse ja jätkusuutliku farmitasandi garantiiks on ühistulised piimatööstused. On alust arvata, et Eestiski saadakse sellest aru ja ühistud liidavad oma jõu, et liikmete huve paremini kaitsta. E-Piim on valmis infot jagama kõigile piimatootjatele, kes on uue tööstuse projektist huvitatud. Praktika näitab, et kolmetunnise ettekandega on võimalik projekti sisu kuulajatele selgeks teha. Samuti on kõigi ideed ja ettepanekud teretulnud.

Millal on viimane aeg alustada ühistulise piimatööstuse ehitusega?

Püsime graafikus, et 2019. aasta esimeses kvartalis Paides uue piimatööstuse ehituseks kopp maasse lüüa. Vastavalt riigilt saadud 15 miljoni toetuse määrusele esitame hiljemalt detsembris PRIAle lõplikud dokumendid ja siis sõltub omakorda kõik nende menetlemise ajast ja kiirusest. Loodame parimat.

Tagasi üles