Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Külmavõetud kartul hakkab uuesti kasvama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kel öökülm kartulipealseid näpistas, päris saagita ei jää, küll aga tuleb õitsemist ja saaki kauem oodata.
Kel öökülm kartulipealseid näpistas, päris saagita ei jää, küll aga tuleb õitsemist ja saaki kauem oodata. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Juuni alguspäevil näpistas öökülm mitmel pool Eestis kartulipealseid ja inimesed mures, et kartulisaak jääb tänavu saamata. Õnneks nii hull asi pole.

Külmavõetud kartulipealsed pole veel maailmalõpp, sest kartul on nii vastupidav taim, et seemnemugul areneb edasi ja ajab mõne aja pärast uued taimed.

Väätsal kartulit kasvatava osaühingu Osa ja Tervik tegevjuhi Margo Heinmaa sõnutsi polnud neil küll sedavõrd öökülma, et kartuli oleks ära võtnud. Kui aga külm oleks tulnud, poleks suurt teha midagi. „Kartul jääb siis lihtsalt põdema. Esimesed väljaulatuvad otsad saavad külmakahjustuse ja nendega on kõik, kuid kartul on nii vastupidav taim, et seemnemugul areneb edasi ja ajab mõne aja pärast uued taimed,” selgitab ta.

Üle 80 hektaril kartulit kasvatav Heinmaa lisab, et külmakahjustuse saanud põllult enam seda saaki ei saa, mis loodetud. Kuni kümnesentimeetrise kartulitaime kahjustuse korral on kahjuks kindlasti vaid väiksem saak, kui aga taime osa on juba üle 20 sentimeetri, on asjalood kurvemad. Kuid Heinmaa usub, et nii suurt kartulit veel Eestimaal kellelgi polegi. „Minul kartulipealsed ikka alles nii viie kuni kümne sentimeetri kõrgused.”

Nüüdseks on öökülma Eesti peal olnud kolm korda. Õnneks on need tänavu säästnud Järvamaal Ambla kandis õunte kõrval kartuleid kasvatavat Rebase talu pererahvast. Peremees Meelis Tiigemäe sõnum neile, kel kartulid said külmakahjustusi: säilitage rahu. „Kartul taastub ja ajab pikapeale uued pealsed. Juurestik on ju maa sees olemas, aga aega läheb,” lausub ta. Selline on tema kogemus osaliselt külmakahjustusi saanud kartuliga.

„Kui seemet veel on, siis ehk võiks ka uue kartuli panna, veel pole hilja. Kui seemet aga ei ole, siis tuleks külmavõetud pealsed, mis täitsa mustad on, koristada ja jälgida, mis toimub, kas ajab uued pealsed. Kui kartul maast uuesti üles võtta, siis ei saa teda kindlasti,” arutleb Tiigemäe.

Türi vallas kartulit kasvatav Jõeääre talu peremees Urmas Laks mäletab veel nõukogude ajast vaatepilti põllul, kus külm oli kartulile korralikult liiga teinud. „Täitsa must oli põld, aga kasvama hakkas uuesti. Võttis aega mis võttis, aga hakkas,” meenutab ta.

Tagasi üles