Järvamaa turvas sobib hästi lillekasvatuseks

ASi Prelvex juhi Tarmo Thomsoni sõnutsi kogutakse turvast vaid päikselise ja piisavalt tuulevaikse ilmaga.

FOTO: Silvi Lukjanov

Kuna Eestis pole rentaabel kasvatada nii palju lilli, kui seda tehakse Hollandis, rändab Järvamaa turvas lillemullaks Hollandi aianditesse ja sellel kasvatatud lilledest väike osa ka Eestisse. Selline ringlus toimib majandusmudelina kõigile efektiivsemalt.

Küsimusele, millal algab tema jaoks kevad, vastab Järvamaal tegutseva turbatootja ASi Prelvex juht Tarmo Thomson, et kevad algab igal aastal ei hiljem ega varem kui 20. märtsil. „Nimelt siis on mu sünnipäev. Kuna olen türilane ja Türi on kevadpealinn, siis sel päeval tõmmatakse ühe kindla rituaalina käima muruniiduk,” lausub ta kodukoha patrioodina.Turbatootja kevad algab siis, kui põllud ehk tootmisväljakud on juba sedavõrd kuivad, et neil saab midagi teha. Selles mõttes ei teinud tänavuse kevade päikselised ilmad kevadet mitte kuidagi varasemaks.

„Saime tootma mais nii nagu tavaliselt. Nädalake varem hakkasime kände korjama, libistama ja turbakorjet ette valmistama,” selgitab ta turbaväljadel sõites.

Eelmise nädala neljapäeval käis Prelvexi turbaväljadel vilgas tegevus, ühel põllul käis turba ümberpööramine ehk nii-öelda kaarutamine, teisel korjati kuiva turvast kolme traktoriga. Samas toimus pidev turbavedu.

Thomsoni sõnutsi ei näe nii aktiivset tegevust turbaväljadel iga päev. Turbakogumine toimub ilmast lähtuvalt tõesti vaid päikselise ja piisavalt tuulevaikse ilmaga. Kuid nii tootmiseks kui ka ladustamiseks on veel seadusega seatud piirid.

„Me ei saa ka heal aastal näiteks lattu toota just ülemäära. Juhindume kehtestatud tootmiskvoodist, millega antakse ette, kui palju võime kaevandada. Lisaks reguleerib kõike turul nõudlus ja pakkumine,” räägib üle 30 aasta turbatootmisega tegelev Thomson, kelle meelest on mõistlik Eestis seatud põhimõte toota vaid nii palju, kui turvast juurde kasvab.

Samas on turbaalasid Eestis palju, umbes 20 protsenti riigi territooriumist. Varu on paigutunud ebaühtlaselt, kohati suurte massiividena. Järvamaal on Thomsoni teada, kelle suur huvi on turbateavet koguda ja arhiveerida, palju turbaalasid, soid ja tümamaad.

„Järvamaa nimigi viitab sellele, et oleme järvede maa, kus loodus toodab turvast piisavalt hästi. Nendelt väljadelt siin kogusime turvast 1980. aastatel, nüüd kõrgub siin juba korralik mets, sellelt siin 1990ndate alguses,” viitab ta ühel ja teisel pool teed kasvavale metsale.

Kaevandamise lõppedes kõik tootmisalad rekultiveeritakse ehk luuakse tingimused soo taastumiseks.

Küsime, kas sellepärast toetabki riik Eestis hakkpuidu tootmist, et turbasse kui Eesti loodusvarasse mõistvalt suhtuda. Enne vastamist mõtleb Thomson pikalt.

„Riigi käitumist on keeruline hinnata, kuid turba kui energeetilise ressursi kasutamist Eestis on tõrjutud. Eestis on mitu turbakaevandajat, kes otsivad energeetilisele turbale (sh varem briketi tootmiseks kasutatud tumedale turbale) nüüd arukat kasutust. Tootmispotentsiaal on olemas, riigi huvi ja nõue kaevandusalad lõpuni kaevandada olemas, aga realiseerimisvõimalusi praegu piisavalt pole,” kõneleb ta. „See kõiki tootjaid väga ei puuduta, sest ka varem on freesturvast põllumajandusse ja valdavalt aiandusse tarnitud, kuid osaliselt on see tõstnud aiandusturba sektoris konkurentsi ja sellega kaasnevalt mõjutanud toodete hinda.”

Lihtsustatult võib turbad jagada kolmeks: valge, pruun ja must, see oleneb turba lagunemise astmest. Kui kütteks sobilik on must turvas, siis praegu nõuavad aiandid peamiselt valget ja pruuni turvast. Siingi sooviks Thomson müüa freesturvast peamiselt siseturule, kuid majandusmehena ta mõistab, et Eestis pole rentaabel kasvatada näiteks nii palju lilli, kui seda tehakse Hollandis.

Seepärast rändabki Järvamaa turvas lillemullaks Hollandi aianditesse, kus sellel kasvatakse lilled jm, millest väike osa jõuab ka Eestisse. „Eestis läheb massiline lilletootmine kallimaks, sellepärast toimibki majandusliku mudelina selline ringlus kõigile efektiivsemalt,” lausub ta.

Nii läheb ASi Prelvex toodang valdavalt Eestist välja. „Suuremates kogustes lisaks Hollandile ka Saksamaale, Belgiasse, Prantsusmaale, Itaaliasse. Nii juba aastaid,” räägib Thomson kausta lapates. „Mul on kõik müügiga seonduv arhiveeritud. Näiteks eksootilisematest riikidest müüme turvast Soome, kus on turvast rohkem kui Eestis. Müüme ka Saudi Araabiasse, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Egiptusesse.”

Praegu kasutuses olevates turbamaardlates Järvamaal jätkub turbatootmist veel aastakümneteks. Nii loodab ka Thomson, et nemadki jätkavad heal tasandil töötava majandusettevõttena, kes toodab kasumit ja vahel on sunnitud ka peale maksma selle nimel, et jätkata eksistentsi. „See pole lihtne valdkond, tegelikult üsna pingutust nõudev, tööd tuleb palju teha,” tunnistab mees.

ASis Prelvex töötab aasta ringi ligemale 60 inimest, suvisel ajal tõuseb töötajate arv peaaegu sajani. Lisaks on ettevõttel tütarfirma Vestur OÜ Lääne-Virumaal. Koos toodetakse turvast enam kui tuhandel hektaril.

Loe ka neid

Tagasi üles