Turbatootjail juba aastaplaanid täitumas

Ei, need ei ole UFO-d, selliste „tolmuimejatega” kogutakse rabas turvast. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Viimase poolesaja aasta kõige soojem ja kuivem mai võimaldas turbatootjatel juba praeguseks täita suure osa selleks aastaks plaanitud tootmismahust. Teisalt seab turbakogumisele piirid ülisuur tuleoht.

Maa Elu uuris Eestis turbaga tegelevalt ettevõttelt, kuidas soe ja märg talv ning ülisoe mai nende tegemisi mõjutasid ja kuidas tuleohuga hakkama saadakse.

Eesti suurima turbakaevandaja, aktsiaseltsi Tootsi Turvas juhatuse esimees Matti Puuronen kinnitab,

et ilmaolud olid mais turbatootmiseks erakordselt soodsad. „Tootsi Turbal on mitu tegevusala. Peale kasvu- ja energiaturba tootmise varustame me koostootmisjaamu hakkpuiduga. Tänapäevased jaamad kütavad ju mõlemaga. Kuna hakkmaterjali oli läinud talvel metsast väga raske kätte saada, saime ära kasutada oma tükk- ehk energiaturba varu,” alustab Puuronen.

Kui varem toodeti energiaturvast minimaalselt, mullu vaid umbes 30 000 kuupmeetrit, siis nüüd vajavad laod uuesti täitmist. „Toodame praegu nii kasvu- kui ka energiaturvast täistuuridel,” sõnab Puuronen. „Sellist maikuud ei mäletagi, et nii varakult oleks saanud täie hooga pihta hakata. Umbes kolmandik kavandatust on juba kogutud. Kasvuturba müük kujunes samuti meie jaoks edukaks, sellestki olid laod tühjad.”

Kasvu- ja energiaturvast kokku toodab Tootsi Turvas ligikaudu miljoni kuupmeetri jagu aastas. „Plaan on laod jälle täis saada. Osa aunadest, millest võetud turbaga talvel kütsime, olid isegi viis aastat vanad, energiaturvas säilib õnneks kaua. Osaliselt katame selle kilega. Kasvuturvast niimoodi ladustada ei saa, sest selle kvaliteet langeks,” selgitab Puuronen.

Kui Tootsi Turvas toodab nii energia- kui ka kasvuturvast ning lisaks hakkpuitu ja on nii oma majandusriski suutnud suures osas hajutada, siis väiksemad tootjad on keskendunud peamiselt kasvuturbale. Näiteks aktsiaselts Elva E.P.T ja osaühing Hiiu Turvas.

„Meie energiaturvast ei tooda, sest riiklike toetuste kaudu soositakse hakkpuitu, mistõttu koostootmisjaamad eelistavad seda,” ütleb Elva E.P.T. juhatuse liige Mait Märtin. „Kasvuturba tootmisega aga võime praegu tänu soodsale maile igati rahul olla. Kui eelmise aasta juuni alguseks olime tootnud paarkümmend protsenti aasta vajadusest, siis tänavu läheneme juba seitsmekümnele protsendile. Sõltub konkreetse aasta müügist, aga tavaliselt toodame 150 000 kuni 200 000 kuupmeetrit aastas.”

Osaühingu Hiiu Turvas juhatuse liikme Olev Kuuse kinnitusel läks Hiiumaalgi turbatootmine eelmise nädala alguseni väga jõudsalt, aga siis hakkas puhuma tugev tuul, mis mitte ainult ei takistanud kogumist, vaid viis osa kogutud turbast lihtsalt loodusesse tagasi. „Tõenäoliselt on Hiiumaal mandriga võrreldes ikkagi tugevamad tuuled ja vähemalt ühe laevatäie jagu tegime tühja tööd. Üle kahekümne meetri sekundis puhunud tuul tekitas meile korraliku kahju ja puhus aunadesse kogutud turba metsa. Olen Egiptuses kogenud liivatormi ja meie olukord oli sarnane, õhk oli turvast täis ja suur osa tööst läks tühja.” Maikuu kohta ütleb Kuuse siiski ainult kiidusõnu: „Varasemate aastatega võrreldes kindlasti kõige edukam suve algus, õhuniiskus oli väike ja turvas kuivas kiiresti, nii et patt oleks nuriseda.” Hiiu Turvas toodab aastas 50 000 kuni 70 000 kuupmeetrit, eelmise nädala seisuga oli käes umbes kolmandik.

Kuna enam kui kuu aega sisuliselt vihma ei sadanud, rakendavad kõik turbatootjad väga rangeid tuleohutusmeetmeid. Tuleoht on äärmiselt suur. Eelmise nädala keskpaigas paljusid rõõmustanud vihmasabinad võtsid vaid tolmu kinni ja nädala teises pooles maha tulnud vesi polnud piisav, et oht kaoks.

Kõigis kolmes küsitletud ettevõttes on traktoritel ees mitmesajaliitrised veepaagid, mida vajadusel operatiivselt kasutatakse. Veekogumiskohad võivad küll turbavälja ääres olla, aga kärudel on väljadel kiireks kasutamiseks ootel mitu kantmeetrit vett sisaldavad tünnid.

„Kui tuul puhub enam kui kümme meetrit sekundis, peatame tootmise. Kuna hirm on tavapärasest suurem, oleme seda piiri praegu enda initsiatiivil veelgi allapoole toonud,” kinnitab Puuronen.

Hoolimata meetmetest süttis eelmise kolmapäeva pärastlõunal Põhja-Pärnumaa vallas Metsavere küla lähedal Lehu raba 5,3 hektari ulatuses. Kohale kihutanud üheksa päästeautot ja rabakustutusmasinad said kolme ja poole tunniga põlengu kontrolli alla ja hilisõhtuks oli tulekahju kustutatud.

Puuroneni sõnul lõpetati sel päeval Lehu rabas tööd viis-kuus tundi enne tulekahju puhkemist ja kuigi täpset põhjust on tagantjärele raske öelda, on ikkagi tõenäoline, et põlengu põhjustas traktorist tulnud säde, mis kuskil aunas vaikselt hõõgus ja tuule abil jõudu kogus.

„Isesüttimine pole nii väikese auna puhul tõenäoline. Kõik abinõud võivad tarvitusel olla, aga ikka võib midagi juhtuda. Arutasime meeskonnaga, et mida veel paremini teha saame, ning jõudsime järeldusele, et pärast konkreetses kohas töö lõpetamist peab valve sinna senisest kauemaks peale jääma,” räägib Puuronen.

Hiiu Turba juhatuse liige Olev Kuuse toob näite eelmisest nädalast, kui ettevõtet külastasid äripartnerid Itaaliast ja Saksamaalt. „Külalised tahtsid minna rappa meie tootmise ja turbaga lähemalt tutvuma, aga me ei olnud nõus neid sinna viima,” ütleb ta. „Pakkusin välja, et kui taskud tühjaks teevad ja jala lähevad, võivad minna, aga see käik jäi siiski ära. Kuna puhus tugev tuul, siis suutsid nad oma teadmistejanu ohjeldada, kuna tõenäoliselt oleks neil pärast suud-silmad turvast täis olnud.”

Kuigi tuleoht kimbutab, loodavad turbatootjad, et tänavune suvi tuleb tervikuna ilus. „Meie jaoks on kõige parem klassikaline heinateoilm, kui päike paistab ja puhub vaikne tuul,” märgib Mait Märtin.

Soodsaid ilmu püüavad ära kasutada kõik turbatootjad. „Suvekuudega tuleb ju kogu turvas kokku koguda. Nagu põllumehed teeme meiegi sobilikest ilmadest tulenevalt pikki päevi ja töötame vajadusel nädalavahetusel. Mehed on harjunud suvel rohkem töötama. Kui on hea ilm, toodame hommikul kaheksast õhtul kaheksa-üheksani,” räägib Elva E.P.T. juht Mait Märtin.

Tootsi Turbas tehakse samuti vajadusel pikemaid päevi. Matti Puuroneni sõnade kohaselt võiks nemad sobiva ilmaga turvast koguda lausa mitmes vahetuses, aga mehi pole kuskilt võtta. „Uus põlvkond eelistab traktoritele arvutis mängimist. Kui oleks inimesi võtta, oleks meil vähemalt pool juba koos.”

Olev Kuuse Hiiu Turbast leiab, et kuna tootmisprotsess eeldab ettevalmistusi ja turba kuivamist, ei saa tootmist üle vindi keerata. „Tehnikat ja tööjõudu pole nii palju, et kuiv aeg päris maksimaalselt ära kasutada. Suvalisi mehi ei saa kallitele masinatele panna,” selgitab ta.

Majanduses on sageli nii, et kui kõigil tootjatel läheb hästi, võib tekkida ülepakkumine. Olev Kuuse sõnul on turbatootja jaoks iga hinna eest oma kauba müümine rumalus, nii ainult vähendad oma ressurssi ja kasumit ei teeni. Matti Puuronen ja Mait Märtin kinnitavad mõlemad, et kasvuturba eksport on tänavu edukalt läinud, aga juba praegu kestab müügi mõttes rahulikum aeg. „Peamine kasvuturba turustamine algab septembris ja tipp on veebruaris-märtsis. Üldreeglina üritatakse suvekuudel varutud turvas ära müüa järgmiseks kevadeks. Suurt kasvuturba laovaru ei koguta, see võib juhtuda siis, kui müük on väga nigel või on olnud suur ületootmine. Kui konkurentidel on laos turvast palju, on müüa raskem, kui vähem, on meilgi lihtsam,” avaldab Märtin. Peamised Eesti turbatootjate konkurendid on lõunanaabrid, kes saavad tänu geograafilisele eelisele ja soodsamale kütusele meiegi turbatootjate peamistesse sihtriikidesse ehk Hollandisse ja Saksamaale oma kauba soodsamalt kohale toimetada. Nii loodavad kohalikud turbatootjad muiates sedagi, et Lätis ja Leedus taevakraanid liiga kinni ei püsiks.