Metsateatiste põhjal mullune raiemaht kasvas, kuid satelliit näitab muud

Maha raiutud mets Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Statistikaameti andmeil kasvas metsaraie maht eelmisel aastal raiedokumentide alusel 3,2 protsenti 14,3 miljoni kuupmeetrini, kuid metsaraie pindala vähenes 1,5 protsenti 122 700 hektarile. Tegelikkuses on Keskkonnaagentuuri hinnangul varasemale kogemusele ja satelliidipiltidele toetudes statistikaameti avaldatud raiemaht siiski oluliselt väiksem.

Möödunud aasta raiemaht on viimase 20 aasta suurim. Kui perioodil 2000–2010 kõikus raiemaht raiedokumentide alusel 5,1 ja 7,4 miljoni kuupmeetri vahel, siis aastast 2010 on raiemaht ületanud iga aasta 10 miljonit kuupmeetrit, selgub statistikaameti andmetest.

Riigimetsas vähem raiet

Riigimetsas vähenes raiemaht mullu 8,1 protsenti 4,2 miljonile kuupmeetrile, raie kogupindala vähenes 6,6 protsenti 43 760 hektarile. Erametsas suurenes raiemaht 2017. aastal 8,9 protsenti 10 miljoni kuupmeetrini, raiepindala kasvas sama ajaga 1,8 protsenti 78 260 hektarini.

Lageraiete maht oli möödunud aastal 11,7 miljonit kuupmeetrit ja hooldusraiete maht ligi 2 miljonit kuupmeetrit. Aastaga kasvas lageraie maht 6,2 protsenti 53 180 hektarini, kuid hooldusraie maht vähenes 7 protsenti 64 000 hektarile.

Lageraietest 26 protsenti ehk ligi 3,1 miljonit kuupmeetrit tehti riigimetsas, erametsas oli lageraiete maht 8,6 miljonit kuupmeetrit.

Metsauuendust tehti möödunud aastal 9572 hektaril, sealhulgas metsaistutust ja külvi 7332 hektaril. Looduslikule uuenemisele aidati kaasa 2120 hektaril.

Kuuski istutati Eesti metsadesse mullu 4046 hektaril, mände 2614 hektaril ning kaski 470 hektaril. Teisi puuliike istutati mullu 11 hektaril.

Erametsa teatised realiseerimata

Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna peaspetsialisti Mati Valgepea sõnul sisaldavad raiedokumentide alusel koostatud andmed RMK hallatavate maade osas tegelike raiete andmeid ning teiste metsaomanike puhul 2017. aastal kavandatud raiete andmeid ainult metsateatiste põhjal. «Keskkonnaagentuur võrdleb kavandatud lageraiete alasid satelliidipiltidega ning hindab kavandatud lageraiete teostamise määra. 2017. aastal jäi teostamata ligikaudu pooled lageraietest muude omanike (sh erametsad) maadel,» rääkis Valgepea.

«Keskkonnaagentuuri eksperthinnangu alusel oli 2017. aastal raiete kogumahuks 10,99 miljonit kuupmeetrit, millest RMK raied moodustasid 4,32 miljonit, füüsilisest isikust metsaomanike raied 2,82 miljonit ja juriidilisest isikust metsaomanike raied 3,8 miljonit kuupmeetrit,» seletas Valgepea.

Ka keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt kinnitab, et statistikaameti avaldatud 2017. aasta raiemaht (raiedokumentide alusel 14,3 miljonit kuupmeetrit) sisaldab endas RMK tegelikku raiet ja erametsaomanike poolt metsateatistega deklareeritud raiekavatsust. «Keskkonnaagentuuri poolt varasematel aastatel teostatud analüüsid näitavad, et ligikaudu 40 protsenti erametsa teatistest tegelikult ei realiseerita ning raie jääb teostamata. Seega on 2017. aasta tegelik raiemaht metsateatiste statistikast oluliselt väiksem. Näiteks oli 2015. aastal raiemaht raiedokumentide alusel 12,6 miljonit kuupmeetrit, kuid statistiline metsainventuur (SMI) andis tegelikuks raiemahuks 10,1 miljonit kuupmeetrit,» seletas Pärt.