/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/10/7894352t1h5d34.jpg)
Paljusid lillesõpru on teinud nõutuks uudis, et soomlased on oma riigis keelanud kasvatada teatud võõrliike, teiste seas Eesti aedades levinud lupiini.
Miks lupiin kahjulik on?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis pole lupiin looduses veel väga levinud, aga Kesk-Euroopas ja Soomes on olukord kohati hull. Tõsi, Lõuna-Eestis levib lupiin juba praegu väga aktiivselt ja mõnel pool on heinamaad neid paksult täis. Viimastel aastatel on lupiin hakanud hoogsalt levima ka Põhja-Eestis.
Kuna lupiin on liblikõieline taim, siis seob see mullas lämmastikku. Aias on ta hea mullaparandaja, aga looduses muudab mulda ja seetõttu ei sobi kasvukoht enam taimedele, mis seal varem olid harjunud elama, ning väheviljakat mulda eelistavad taimed kaovad sealt lihtsalt ära.
Lupiin levib seemnetega. Kui taim juhtub kasvama maantee ääres ja seemnete valmimise ajal teeääri niidetakse, levitab masin seemneid edasi.