Viirpuu õitseb alati juuni algul 4–5 päeva, seepärast tuleb õite korjamisega kiirustada. Korjatakse koos lehtedega, kuivavad sooja ilmaga toas resti peal õhukese kihina, aga kõikidele taimedele sobib ideaalselt ka väike toidukuivati, mida kodutehnikapoes müüakse.
Ravimtaimed, mida juunis korjata
Viirpuuõied sobivad tee ja tinktuurina südame rütmihäirete korral. Tinktuur aitab kiiremini, aga tee sobib igapäevaseks joomiseks paremini.
Tinktuuri võib valmistada värsketest õitest, panna purk õisi täis ja valada viinaga üle. Lasta seista 3 nädalat, kurnata läbi sõela ja panna pudelisse ootele.
Veiste-südamerohi on kasvanud nii suureks, et võib esimest saaki koguda. Suve jooksul saab veel korjata. Enne õitsemist lõigatakse 20 cm lehtedega osa maha ja kuivatatakse.
Veise-südamerohi aitab depressiooni ja ärevuse, hirmutunde ja südamepekslemise korral, samuti soodustab und. Kasutada tuleks seda pikema aja vältel, et unele mõjuks. Tarvitada võib teena ja tinktuurina. Tinktuuri võib valmistada ka toorest taimest: hakkida 2–3 cm tükkideks, panna purki ja valada viinaga üle. Lasta seista pimedas 2–3 nädalat, kurnata ja valmis ta ongi. Taim on kibeda maitsega, maitse parandamiseks võib lisada melissi või münti. Kuid paljud, kellel on depressioon, väidavad, et ei tunne kibedat maitset või see ei häiri neid.
Valge iminõges õitseb praegu ja selle õisi saab lisada salatitele, ürti saab kuivatada. Iminõgest on kasutatud saksa fütoteraapias küüneseene vastu nii vannide kui ka seespidiselt teena. Samuti on sellest abi tupeseene korral (candida alba). Sobib koos kortslehe ja raudrohuga naisteteede koostisesse.
Põldosi on juba suur, saab koguda ja kuivatada talveks. Kuivab 30 kraadi juures, liiga kuuma ei talu. Põldosi on räniallikas ja seda on vaja meile juuste, naha, limaskestade, küünte kasvuks.
Kui on olnud pikaajaline bronhiit või kurgupõletik, siis on hea lisada taastavatesse teedesse ka põldosja. Kuna räni kättesaamiseks tuleb põldosja keeta 30 min, siis sobib tee sisse taimedega, mis vajavad keemiseks sama aega, näiteks kibuvitsamarjad ja viirpuumarjad. Marjadest saab C-vitamiini ja karotiini, mis samuti limaskesti taastavad. Viirpuumarjadest ka rutiini, mis veresooni tugevdab. Nii toimelt kui ka valmistamisajalt sobivad need kokku.
Põldosi sobib rohejahudesse jm taimepulbritesse, mida kasutatakse smuutides ja toidu valmistamiseks. Seal on see juba jahvatatud ega vajagi keetmist. Rohejahu saab teha kõikidest söödavatest taimedest. Mina jälgin, et jahusse saaksid kõik mineraalid, mida inimene vajab: rauda saab nõgesest ja petersellist, joodi peedi ja mangoldi lehtedest, räni põldosjast, kaaliumi petersellist, väävliühendeid karulaugust, kaltsiumi kalest ja nõgesest. Maitseks lisan punet, siis sobib rohejahu ka kotletitainasse ja supi sisse. Taimedes on mineraalid ja vitamiinid koos nagunii ja organismile hästi omastatavad. Kuivad taimed tuleb peenestada, varred ja oksaraud välja sõeluda. Pulbriks jahvatab ka kodus olev köögikombain.
Varemerohi õitseb praegu, juuri suvel ei koguta, aga kel on mõni trauma või valutav vana haiget saanud koht, saab kasutada lehti, mida muljutakse ja haigele kohale pannakse. Linase riidega võib fikseerida ja hoida, kuni kipitama hakkab, siis tuleb kohe ära võtta, et nahka ei kahjustaks. Nii võib teha nädala jooksul. Ka on ravitud varemerohu lehtede ja juurte viinatõmmistega gangreeni ja salvidega veenilaiendeid.
Varemerohi on hea väetis maavitsalistele: tomatid, kurgid, suvikõrvitsad, kõrvitsad, arbuusid. Saab teha leotist: lasta paar nädalat seista, siis lahjendada ja kasta. Ise olen kasutanud mahaniidetud pealseid multšina, samuti lisanud kompostile. Veel on varemerohi hea meetaim.
Hoolimata kuumast kuivast suvest on sel aastal palju sääski. Nende hammustuste vastu saab abi kuusevaigusalvist. Lihtsalt määrida kuppude peale ja sügelus kaob. Metsas olles võib vaiku niisama nahale määrida, kui sääsed hammustanud on. Kui metsast mõne vaigutüki kaasa tood, saab kodus sulatatud rasva sees sellest salvi keeta. Ise olen oma kuusevaigusalvi kasutanud ka näpu- ja kannalõhede korral ning pärast puugi eemaldamist.