Rabarber võiks kasvada igas aias

Rabarbrivart võib söögiks tarvitada, kuid lehed on mürgised. Foto: Erakogu

Rabarberit võiks kasvada isegi siis, kui seda ei tarvitata, sest see on väga dekoratiivne rohttaim, arvab ennast rabarberiusku pööranud endine pealinlane Raili Hein, kes on koos perega rajanud oma istanduse ja valmistab Pärnust poolesaja kilomeetri kaugusel Allikukivi veinimõisas kevadel esimestest värsketest rabarberivartest poolmagusat söögikõrvast.

„Rabarber on kevadel kõige esimene, mis aias valmis saab ja millest on võimalik teha head jooki, näiteks siirupit ja mahla, mida hapuka ja külmana on hea tarvitada just praegusel ajal, ja rabarberist saab väga head nii-öelda suveveini,” loetleb Hein põhjusi, miks ta rabarberist lugu peab.

Tallinnast kolis Heina pere maale aastat viis tagasi ja sellepärast möönab naine, et nad on alles algajad põllumehed, aga eelmisel aastal pakkus üks mees neile oma istanduse, sest tal ei olnud enam jaksu aeda pidada ning ta oli kuulnud, millega kunagises Allikukivi riidevabrikandi suvelossis tegeletakse.

„Tõime umbes 30 aastat kasvatatud istanduse oma koju ja loodame sellestsamast heast rabarberist oma istandust kasvatada järgmised 30 aastat,” mainib Hein. „See on hea vana sort, kõige klassikalisem Eesti sort, ilusa punase varrega ja eelmisel aastal maha pandud paarisajast taimest võib-olla neli ei tulnud üles, nii et imehästi läksid kasvama. Rabarber on natukene umbrohu tüüpi, sest kui väetad ja hoolitsed, on ta on suur, tugev ja jõuline, aga kui unustad aianurka, kasvab ikkagi, on lihtsalt väiksem.”

Väetisena arvas istanduse rajaja parimaks traditsiooniliselt sõnniku, aga kui seda ei ole ja istandus on noor, sobis kevadväetis.

Rabarberikoogi küpsetamise ja veinitegemise kõrgajal ei lõika veinimõisa pere rabarberivarsi jalalt noaga maha, vaid murrab, sest see on nende jutu järgi lihtsam ja kiirem töömeetod suurte koguste juures. Aga ka see vanem mees, kes neile oma istanduse andis, oli õpetanud, et ikka murda tuleb.

„Ma ei arva, et rabarber on meil alahinnatud, vastupidi, rabarberiusku pöördud juba taime värskuse pärast. Kuna kokad ja inimesed vaatavad aina rohkem kodumaise toidu poole, siis see on esimene, mida kevadel hakata tarvitama,” räägib Raili Hein.

Kevadisest värskest aiaannist võib kisselli ja moosi teha ning varsi tükeldada sügavkülmakarpidesse, et need kasvõi jõuluajal avada ja kooki küpsetada. Aga tarvitamisvõimalusi on teisigi, näiteks avastas Heina pere hiljuti toreda retsepti, mille järgi valmistada kala rabarberipadjal, kus sidruni asemel on kasutatud maitsestamiseks rabarberit. Nii et toitudes, kus tuleks sidrunit kasutada, võib selle eriti just kevadel asendada rabarberist saadava happelise mahlaga.

Allikukivi veinimõisa perenaine on uues rollis õppinud toidutehnoloogia aluseid ja taimekasvatust, aga ka veinitootmist ning nii nende kui ka teiste veinimeistrite lemmik on tema jutu järgi rabarber. Hiljem juba teised aiaannid, nagu need suve edenedes valmivad. Pärast jaani nad oma istandusest rabarberivarsi ei lõika, sest varred hakkavad puituma, on vähemahlased ja tekib oblikhape.

„Oleme jäänud rabarberiveini juurde, aga alahinnata ei saa rabarberi vahuveine, mida ka Pärnumaal tehakse, see on täiesti tore leid,” lisab Hein, kelle valmistatud rabarberivein oli Pärnumaa maitsete aasta avaürituse menüüs, sest Pärnumaa on ju valitud 2018. aasta toidupiirkonnaks.