Eesti talgusuvi tuleb sumisev
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
7. juuni 2018, 14:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 19. talgusuvi on alanud. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad ja hulka kasulikku tööd ära teha plaanivad talgureisid keskenduvad sel aastal kimalastele, teatab fond.
Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida 20 eripärase talgureisi vahel, mis viivad nii väikesaartele, maalilistele niitudele kui ka raskesti ligipääsetavatesse rabadesse.
ELFi talgukorraldaja Kadri Alleri sõnul on tänavune talguhooaeg kaasahaarav ja mitmekesine. «Ees ootab hulganisti põnevaid talguid. Näiteks naaseme pärast mõneaastast pausi jälle Kloostri mõisa varemetesse nahkhiirte talvituspaika korrastama ning Abruka saarele niidurüdi pesitsuspaika hooldama. Talgud kõrede elupaikades ning rabapaisude ehitamine soode taastamiseks jätkuvad oma endises headuses,» rääkis Aller.
Ühtlasi on looduskaitsetalgud Kadri Alleri arvates positiivselt sõltuvust tekitavad. «Tore on näha, kuidas aasta-aastalt tuleb juurde üha uusi talgufänne, kes rõõmuga hooaja jooksul mitmel talgul osalevad. Palgatöö on rahakoti ja elamise jaoks, aga talgutöö on midagi hingele,» rääkis Aller.
Teemaks kimalased
Tänavusi talguid läbiv teema on kimalased, kelleta ei toimiks ökosüsteem terviklikult. Kimalased on aktiivsed õistaimede tolmeldajad. «Kimalased on äärmiselt tundlikud keskkonda sattunud mürkide suhtes,» sõnas Eesti Lepidopteroloogide Seltsi liblikauurija Urmas Jürivete. «Ilma kimalasteta langeks marjasaagikus metsades, soodes ja rabades. Kimalased on puhta looduse indikaatorid. Seal, kus elavad kimalased, on tervislik ja turvaline elada ka inimestel. Kaitstes kimalasi, kaitseb inimene iseennast,» selgitas Jürivete kimalaste olulisust. Kimalaste aasta kohta saab lähemalt lugeda siit.
Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Traditsioonilisi töövõtteid tutvustavad ja loodusega vahetut sinasõprust pakkuvad loodustalgud toimuvad eri looduskaitsealadel ja rahvusparkides. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni – nii, kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Kõige tihedam on juuli ja august. Lisaks looduskaitselistele töödele on talgud hea võimalus tutvuda mitmesuguste Eestimaa paikadega, käia matkamas või kuulata kohaliku loodusetundja õpetusi.
Eestimaa Looduse Fondi talgureisidele saavad huvilised registreeruda siin.