Silo esimene niide tõi murekortsu laubale

Metstaguse Agro kasutab tänavusel siloteol tipptasemel tehnikat, pildil tallab topeltratastega frontaallaadur silo otse rohumaal. Foto: Teet Kallakmaa

Kuigi siloteoga alustati tänavu nädal-paar varem ja päikselistes ilmades lootusega heale saagile, siis õige varsti hakkas esialgset rõõmu varjutama liigne kuumus ja nüüdseks on sellest saanud lausa murekorts põllumehe laubal.

Kui vanarahva tarkuse järgi silotegemise aja algust näitavad sirelid hakkasid tänavu õitsema nädal-paar varem, alustas Järvamaal Järva-Jaani kandis piima tootev Teet Kallakmaa silotegu suure lootusega.

„Olime soetanud paarisaja tuhande euro eest silotegemiseks tipptasemel tehnikat. Ostsime liblikniiduki ja frontaallaaduri koos silotallamiseks vajaliku tehnikaga, kuid liigne kuumus võttis juba paari nädala pärast kogu rõõmu vähemaks,” lausub ta.

Kui rohumaadelt sai Kallakmaa tänu kuivusele küll kvaliteetset silo, siis selle kogus jättis soovida. „Kuivematel künkaotstel oli saak kohe üsna kehvake ja vanemad rohumaadki ei andnud oodatud saaki ning ristik, see närbus lausa jala pealt,” kurdab ta.

Kui siia lisada viieprotsendilise rohestamise nõude täitmiseks külvatud lutsernipõllud, mis Metstaguse Agro OÜ maadel kasvatasid tänavu millegipärast jõudsamalt hoopis võililli, siis pole Kallakmaa meelest rohkem sõnu vajagi. „Nutuvõru oli ümber suu, kui poolteist päeva tegime lutsernipõldudelt sisuliselt võilillesilo. Ehk noorkarjale ikka kõlbab,” lausus ta.

Samas oli ka häid põlde, uuemad esimese aasta põldheinad, mis talvitusid korralikult ja andsid õigeaegse väetamisega ka head silosaaki. Nii peab Kallakmaa esimest silovooru vaid veidi alla keskmise. 30 aastaga visaks tehtud põllumehena loodab ta teisele siloniitele ning panustab suurelt kolmandale saagile maisist.

„Kui teine rohumaa niide jääb samuti kuivuse tõttu nigelaks, siis maisi külvasin õnneks tänavu rohkem kui varasematel aastatel,” lisab ta. Maisi jaoks peaks sügaval maa sees niiskust veel jaguma ja sooja on piisavalt. Nii loodab Kallakmaa, et võib sügisel öelda, et tundis maisi külvates õigesti. „Kõhutunne ütles, et teiste silodega ei pruugi tänavu hästi õnnestuda, kuid maisiga saan vast vajaliku silokoguse kätte. Põllumehena peab kogu aeg väikse riskiga tegutsema, loodus hoiab sind kogu aeg pingsas mõttetegevuses.”

Järvamaal Peetri kandis piima tootev Peetri Põld & Piim juht Priit Süüden sai esimeses siloniites vaid pool loodetust saagist. „Alustasime meiegi silotegu tavalisest nädalapäevad varem, kuid kuivus võttis kiirelt kogu rõõmu. Peetri kant ei saanud mais mingit vihma. Meie esimene niide oli kohe üsna nadi, loodetud 40 protsendi asemel vaeval 20 protsenti vajaminevast. Muidugi on nutuvõru ümber suu meilgi, nii nagu kindlasti paljudel teistel,” arutleb ta.

Teist niidetki ei paista kuskilt saagirikast, sest niidetud põllud on täiesti kollased, ka ei mõju kuiva sisse väetis. Suurt lootust ei pane Süüden ka kolmandale siloteole maisist. „Maisi on meil külvatud nii nagu tavaliselt ja raske uskuda, et mais tänavu sellepärast kuidagi eriliselt saaki annaks, et heinasiloga jääb põllumehel kitsaks,” lausub ta.

Et eelmise aasta silo on arvestatud septembri keskpaigani, siis on Süüdeni meel üsna murelik. „Laudas olevad lehmad on nagu tippsportlased, kes vajavad tulemuste jaoks parimat. Peame neile vajaliku 15 tonni aastaringset põhisööta kätte saama, aga kuidas? Silo ei tooda ka headel aastatel ette. Selleks pole põllumehel ei jõudu ega silohoidlaid. Arvestame ikka kogusega, millega saame aasta läbi,” selgitab ta.

Teet Kallakmaa ja Priit Süüden tõdevad, et vihma ei vaja nad ainult siloteoks, vaid seda vajavad kõik viljapõllud. „Põllumehele oleks abi juba ühest vihmasest päevast, kus sajaks rahulikult ja pidevalt,” lausub Süüden.

Kallakmaa sõnutsi ei tee üks sajupäev veel midagi, võtab vaevu tolmu kinni. „Kui loodus vihma korralikult ei anna, siis head nahka pole loota, taimed on kuumusest nii stressis. Lisaks rohumaadele näiteks talinisu. Nii lühike alles, aga juba loob. Mis saaki sealt loota.”

Kuni esmaspäevase vihmani oli silo pärast mures ka Estonia OÜ juhatuse liige Ain Aasa. „Kuigi esimese siloniitega jäime meie päris rahule, sest hoolimata üldisest kuivusest saime kätte soovitud 30 protsenti, mis planeerisime. Kuni eilseni (pühapäevani – toim) olin mures hoopis teise siloniite pärast. Kui nädala ilmaprognoos paika peab, siis kaob seegi murekorts täielikult,” kõneleb ta.