/nginx/o/2018/06/07/7887324t1h3dc5.jpg)
Mullune Eesti parim noortalunik ja selleaastasel võistlusel neljandaks jäänud Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandustöötaja eriala kolmanda kursuse õpilane Felix Lavrentjev (19) väärtustab koolist saadavast ennekõike tehnikapraktikat, mis on talle tänapäevased põllumajandusmasinad tuttavaks teinud.
Lääne-Virumaalt Säreverre õppima tulnud noormees ei ole klassikaline näide uue põlvkonna noortalunikust. Paradoksaalsel kombel tegid tema vanemad talupidamisega lõpparve ning kolisid korterisse elama just samal ajal, kui poeg põllumajandustöötajaks õppima asus.
„Kunagi oli meil ikka päris suur piimakari. Enam ei ole,” meenutab Felix. „Talu on praegugi alles, kuid rohkem kasutusel suvekoduna. Praegu oleme korteriinimesed.”
Türi lillelaadal peetaval noortaluniku võistlusel on Felix osalenud kõikidel kooliaastatel. „Esimesel aastal ei läinud kõige paremini, olin kuues. Teisel aastal tulin esimeseks ja sel aastal jäin neljandaks,” sõnab ta. „Sellest võistlusest olen tahtnud osa võtta ennekõike ikka ise. Auhinnad on ju väga head, mullu sain näiteks profimootorsae. Eks seegi innustab.”
Oma tublidust pidid noortalunikud tänavu näitama kümnel alal. Felix Lavrentjev oli neist esimene lausa neljal alal: traktoriga täpsussõidus, tõstukiga ladustamises, kastivalmistamises ja väetise külvinormi arvutamises. Punkte võttis kõige rohkem maha võivalmistamine.
Nagu loetelust näha, sobivadki Felixile rohkem tehnikaalad. Osalejaid on neil võistlustel traditsiooniliselt rohkesti, mitukümmend, ja koht esikolmikus, esimesest rääkimata, on mainimist väärt tulemus.
Sel aastal tuli 27 võistleja seas parimaks noortalunikuks Meelis Lindret, Felix Lavrentjevi kursavend Säreverest. Mõlemad noormehed on pärit Väike-Maarja vallast.
Põllumajandustöötaja õpe kestab Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas 3,5 aastat. Felixi koolitee peaks lõppema seega järgmise aasta veebruaris. Peaks, aga tõenäoliselt kestab kauem, sest noormees kavatseb jääda Säreverre omandama põllumajandustöötaja viiendat taset. „Viies tase tähendab põhimõtteliselt iseenda tööandjaks olemist. Neljandal tasemel, mille ma veebruaris kätte saan, olen põllumees-töötaja,” selgitab noormees.
Seda, mis kooli lõpetamise järel saab, Felix Lavrentjev öelda ei oska.
Austraaliasse? Ajateenistusse? Kodutalule uus hingamine sisse puhuda? Oma talu soetada ja arendada?
Felix Lavrentjev ei tea. Valikuid on palju, kuid ühtegi kindlat ta välja ei too.
„Piima- ja teraviljahinnad on naeruväärselt odavad, ei tea, kas ikka tasub talu pidada. Kõva resurssi oleks taasalustamiseks vaja,” arutleb ta. „Samas kontoritööd ma end tegemas kindlasti ei näe.”
Ehitusele? „Ehitusel olen talvel pool aastat töötanud,” märgib ta. „Jah, rahasumma on hea, kuid töö on üksluine ja lõpuks tüütab ära. Põllumajanduses rakendust leida oleks parem variant, kuid ega ma erialasele tööle minekus väga kindel ei ole.”
Särevere kooliajast väärtustab Felix Lavrentjev ennekõike tehnikapraktikaid, mis tegid talle tänapäevaseid masinaid tuttavamaks. „Kodutalus oli meil hästi pisike tehnikapark, pigem vanem põllumajandustehnika. Ajakohasemate masinatega töötegemise õppisin ära ikka koolis. Ega nüüdisaegsetes farmides muudmoodi hakkama ei saakski.”