Päikselised ilmad ei tähenda veel rohket meesaaki

Mett kaanetama hakkab mesilane siis, kui mee niiskus on alla 20 protsendi. Praegu käib tarudes niiskuse väljaventileerimine mühinaga.

FOTO: Ants Liigus

Kuigi kärjed mesitarudes on juba mett täis, pole mesilased asunud saaki kaanetama ja nii ei saa mesinikud seda veel korjata. Mesilaste ettevaatlikkus võib viidata looduse võimalikele vingerpussidele.

„Praegu on mesinikele ilus aeg,” hõiskab Järvamaal Koerus peaaegu 40 aastat mesindusega tegelev Lembit Liin. „Kõik õitseb ja mesilased sumisevad. Hing lausa rõkkab sees seda suminat kuulates.”

Päris kärghaaval pole Liin kõiki mesitarusid vaadanud, kuid vaadatutes on kärjed rasked. „Usun, et mai lõpu seisuga on igal kevadisel perel mulle juba 20 kilo jagu peaaegu valmis mett tarus. Praegu tuleb korjet metsaraiesmikelt, paakspuudelt ja kuslapuudelt. Kas pole siis tore, kui näen, kuidas loodus mulle lahkelt saaki annab?” sõnab ta.

Need pered, kes tulid talvest tugevatena välja, korjavad hästi, ja Liinil tulid peaaegu kõik. Samas värsket mett veel võtta ei saa, sest mesilased pole veel hakanud mett kaanetama ja mesi pole veel valmis. „Mett kaanetama hakkab mesilane siis, kui mee niiskus on alla 20 protsendi. Praegu käib tarudes niiskuse väljaventileerimine mühinaga. Just õhtuti on seda lausa lust kuulata,” selgitab ta.

Mesinike töö on praegu lisada tarudesse kärgi, et mesilastel oleks, kuhu saaki koguda. Samuti jälgida, et pered ei kipuks sülemlema. Mõnele mesinikule on sülemlemine muidugi hea, saab pere juurde, kuid üldiselt on see suure korje ajal siiski halb. „Praegune sülemlemine on nagu talunikul pulmad heal heinaajal. Ka mesilastel läheb terve nädala saak kaduma,” sõnab ta. Sülemlemise ärahoidmiseks on mitu meetodit, kuid Liin peab põhiliseks praegu lisada peredele kärgi. Kui mesilastel on võimalus koguda saaki, siis pole neil aega sülemlema asuda. „Mõni kiiksuga pere ikka leidub, nägin ühte ka naabrimehel õunapuu otsas.”

Nii soovitab Pandivere kõrgustikul mesilaid pidav Liin neil, kel mesilaste talvitumine oli kehvem, tühjad tarud korda teha, panna sisse mõned raamid ja jääda mesilaste ootele. Võib juhtuda, et mõni sülemlev pere leiab neisse koduotsingul tee. „Rändavad sülemid eelistavad tühja korras taru metsa puuõõnsustele, kus nugis nad talvel ära sööb,” täpsustab ta.

Kui päikeselised ilmad jätkuvad, loodab Liin kahe nädala pärast värsket mett saada. Varem pole vajagi, sest praegu on ranna, õlle ja jäätise aeg. „Meeaeg tuleb siis, kui rannas külmast veest ja konditsioneeriga autos saadakse köha ja nohu,” naljatab ta.

Nii mõistab mesinik ka mesilindude ettevaatlikkust mee kaanetamisega. „Äkki tuleb nüüd kuu aega näiteks ainult kümme kraadi sooja koos tuule ja vihmaga. Kaanetamiseks on ju vaja toota vaha, ühe kilogrammi vaha tootmiseks läheb neli kilogrammi mett. Mesilased pole lollid, et raiskavad mee vaha peale ja pärast tuleb seda siis pere toitmiseks lahti närida,” kõneleb ta.

Liigselt muretseda Liin ei taha, sest ta on kindel oma mesilasperedes tugevuses. „Mesilased on mul nagu tublid sõjalaevad – valmis kõige hullemaks ja tulevad igast olukorrast välja,” kinnitab ta. Tugev pere andestab isegi mõned mesiniku lollused. Sellisteks peab ta näiteks kärgede lisamisigi. Suur pere suudab selle inimese sekkumise tema pereellu omaks võtta, mõni väiksem pere võib Liini teada kärgede lisamisest saada täieliku šoki ja mesinik võib saagist vaid unistada. Nii soovitab Liin väiksemate peredega mesinikel tarusid pigem vähem torkida.

Pärast 1980. aastal Olustveres mesinduse eriala lõpetamist mesindusega tegelev Aivo Sildnik sõnab, et tänavuse maikuu soojus ja valgus rõõmustavad eelkõige ikka mesilast, kes korjavad taimse materjali kokku ja vormistavad sellest eelkõige oma perele vajalikku toitu. Alles pärast seda saab saagist osa ka mesinik.

Nii on Sildniku meelest mesiniku saagist praeguse õiemere juures veel vara rääkida. „Mesilasperedes on emad praegu intensiivselt munenud ja järglastele vajatakse rohkesti toitu. Toiduarve mesilaspere kohta on kilodes päevas,” täpsustab ta.

Ka oli kevad pikalt jahe. Vähemalt Jäneda kandis, kus asub Sildniku 50–60 mesitaru. Taimed vajavad lisaks valgusele ja soojusele ka vett.

„Kui niiskust pole piisavalt, ei saa mesilased õitest küllalt nektarit kätte. Toitumisrefleks toimib, aga õiest ei saa midagi. Nad muutuvad piltlikult öeldes kurjaks, sest pesas vajab uus põlvkond rohkesti toitu. Loodus aga pole alati kooskõlas mesilaste tegelike vajadustega,” selgitab Sildnik, kes on ka üks väheseid atesteeritud mesinduskonsultante.

Samuti toimub tänavuse suure soojaga õitsemine tavapärasest kiiremini. Kui muidu õitseb üks õis poolteist päeva, siis tänavu võib õitsemisaeg olla üürikesem. Lisaks on korraga õites mitu taimeliiki, kuid mesilase füüsilised võimed on samad.

„Mesilane suudab päevas teha 12–14 väljalendu. Nii tulebki tänavusel intensiivsel õitsemisajal korjele füüsiline piir ette. Kui veel õitest nektarit ka kätte ei saa, võib tänavu mõnes korjepiikonnas karta hoopis korje defitsiiti ja nõrgemate perede arengu pidurdumist,” selgitab Sildnik.

Mesilaste esimene ülesanne on paljuneda ja kui siis korjevaesel ajal pere veel sülemleb, jääb

Loe ka neid

Tagasi üles