Pepekala õpetas eestlased punast kala sööma

Reet Rohesalu soovitab kala kergelt soolaga maitsestada ja kohe grillile panna. Grillimiseks sobivad näiteks forell, huntahven, kuldmerikoger ja koha. Foto: Kristina Efert

Eesti üks esimesi kalaimportijaid Pepekala tegutseb siiani ja nende viimane suurem uudis on Viimsis asuva Lavendli poe ülevõtmine kevadel.

Viimsi kaupluses askeldab usinalt Pepekala juhataja Reet Rohesalu. Ta on ise Viimsist pärit, kohalike seas hästi tuntud, sest toimetab igal laupäeval ka Viimsi talurahvamuuseumis taluturul.

Lavendli pood pole enam saalisuurune kauplus nagu varem. Rohesalu panustab kalaletile, millel on Viimsis kindel klientuur.

Veerand sajandit tagasi loodud ettevõte on pidanud kokku puutuma Tallinnas 1990. aastatel valitsenud võika džunglikapitalismiga ja töötajad on pidanud oma elu pärast kartma. Õnneks on see periood üle elatud.

Pepekala asutas Soome ärimees Pertti Tervonen 1993. aastal. Ettevõtte nimigi tuleb tema eesnimest. Soomes valitses tol ajal majanduskriis ning Pertti otsis uusi võimalusi. 1992. aastal vihjas talle üks siin tegutsenud soomlasest ärimees, et Eestis pole saada korralikku kala ja kutsus Perttit seda Eestisse tooma.

Juba talvel oli Pertti Keskturul autohaagisega suitsutatud kala müümas. 1993. aastal kutsus Keskturu toonane juht Pertti turule kauplema ja pakkus talle parimat asukohta kohe värava juures. 1994. aastal oli Pertti esimene, kes turule oma paviljoni ehitas. 1995. aastal sõlmis Pepekala turuga kümneaastase rendilepingu.

„Pertti õpetas eestlased punast kala sööma, sest Pepekala oli esimene, kes hakkas Soomest forelli ja Norrast lõhet tooma,” räägib Eestis Pertti partneriks saanud Rohesalu.

Konflikt Keskturuga tekkis Pepekalal 1997. aastal, kui vahetusid turu juhid, kellest said pärast erastamist turu omanikud. Kui Pertti polnud nõus maksma mitu korda kõrgemat rendihinda, lülitati Pepekala kalapaviljonis välja elekter, vesi ja telefon ning autokummid lõigati läbi. Kui Pepekala jätkas küünlavalgel kala müüki, paigutati tema paviljoni ümber teised müügikioskid, et kliendid ega töötajad sisse ei pääseks.

Alates 1998. aasta lõpust ei julgenud Pepekala juhid turule enam minna. Ligipääs kioskile oli blokeeritud. Pepekala paviljon seisis kasutamata 2000. aasta juulini, mil Keskturu juhtkond lasi lõhkuda paviljoni katuse. Paviljonis sees lõhuti hermeetiliselt suletud sügavkülmikud ja loobiti laiali seal poolteist aastat seisnud kala. Kala läks mõne päevaga halvaks, mispeale kutsus turu juhtkond kohale tervisekaitseametnikud, kes käskisid reostuse likvideerida.

Seepeale lasi turu juhtkond samal päeval, 2000. aasta 20. juulil paviljoni maani maha lõhkuda. Pertti ei andnud alla, kaebas asja kohtusse. Protsess kestis aastaid ning lõppes Pepekala võiduga. Rohesalu sõnul võiks sellest saagast lausa raamatu kirjutada. Pertti on nüüdseks Eestist lahkunud. Ta elab Põhja-Soomes, käib kohalikel veekogudel kala püüdmas ja elab vaikset pensionärielu.

Pepekalal oli müügilett ka SuperNetto nimelises kaupluslaos Peterburi teel. Hiljem koliti koos SuperNettoga Tammsaare teele. Kauplusladu vahetas aga omanikku, Rimi omanduses sai sellest XL Säästumarket.

Seepeale kolis Pepekala Tatari ja Vana-Lõuna tänava nurgal asunud Lõunakeskusesse, mis aga 2012. aastal lammutati. Praegu kõrgub sama koha peal Statistikaameti büroohoone.

Uued ruumid leiti taas Tammsaare teel, seekord Tammsaare keskuses. Seal on ka tootmise pool, jaeklientide lett ja hulgimüük.

Ettevõtte juhtimine on praegu Rohesalu kanda. Tal on abiks pojad Raul ja Reigo. Naine räägib, kuidas ta on päevas sadu kilogramme kala fileerinud. „Kunagi ütlesid pojad, et nemad küll kunagi kalaga tegelema ei hakka, aga ikkagi on nad Pepekalas tööl,” sõnab ta. Nende kanda on kalade käitlemine ja fileerimine. Päevakogused ulatuvad endiselt sadadesse kilogrammidesse. Ettevõttes on kaheksa töötajat.

Põhiliselt tuleb kala endiselt Soomest, kust sellel ise järel käiakse. Värskena Eestisse jõuab kala igal neljapäeval. „Neljapäev on meie jaoks endiselt kalapäev,” teatab Rohesalu rõõmsalt.

Lisaks tuleb kala Pärnu lahest ja Peipsilt, kus Rohesalu on kaluritest koostööpartnerid. Aga Soomest tulnud kala on kvaliteetsem. „Neil on komme lasta näiteks ahvenal ja haugil pärast püüki kohe veri välja, selle tulemusel on liha kõvem, valgem ja ilusam. Meie kalameestel sellist kommet ei ole,” nendib naine.

Soome kala kasvatatakse valdavalt merevees, see välistab mudamaitse. Soome kala on pisut kallim, aga see on kvaliteetsem. Ent näiteks tuur tuleb Jõgisoo kasvatusest Tallinna lähedalt ja selle kvaliteediga pole kunagi probleeme olnud.

Pepekala letilt leib ka suitsukala. Suitsutamisteenus ostetakse koostööpartnerilt. Küll aga maitsestatakse Pepekalas ise kalamarja, soolatakse heeringat ja valmistatakse kalakotlette.

Eestlaste seas kõige populaarsemad on ikka forell ja lõhe, aga ka hooajalised kalad. „Kohe algab lesta hooaeg, hästi populaarne on ka rääbis, mida võib võrrelda Vahemerest püütava sardiiniga,” räägib Rohesalu.

Kõige rohkem ostetakse kala detsembris jõuluajal. Suvel ostetakse palju grillimiseks. Rohesalu soovitusel võib kala lihtsalt kergelt soolaga maitsestada ning kohe grillile panna. Grillimiseks sobivad nii forell, huntahven, kuldmerikoger kui ka koha.