Euroopas on suplusvee kvaliteet hea, Eesti kehvemate seas

ELi liikmesriikides registreeriti kõige suurem selliste suplusveekogude osakaal, mille vee kvaliteet oli halb, Eestis - neli suplusveekogu ehk 7,4 protsenti. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Euroopa Keskkonnaamet avaldas aruande Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta, mis põhineb 2017. aasta andmetel.

Aruandest selgub, et hoolimata näitajate mõningasest halvenemisest vastas mullu kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest 85 protsenti Euroopa Liidu kõige kõrgematele ja rangematele kvaliteedinõuetele ja vesi oli enamasti saasteainevaba. Tulemused annavad hea ülevaate sellest, kus võivad puhkajad sel suvel leida parima veekvaliteediga supluskohad.

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja juhtimisele on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse.

Vähemalt 95 protsendi suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks viies riigis: Luksemburgis (kõik 12 aruandes käsitletud supluskohta), Maltal (98,9% kõigist supluskohtadest), Küprosel (97,3%), Kreekas (95,9%) ja Austrias (95,1% kõigist supluskohtadest).

Austrias, Belgias, Horvaatias, Küprosel, Kreekas, Lätis, Luksemburgis, Maltal, Rumeenias, Sloveenias ja Šveitsis vastasid kõik aruandes esitatud suplusveekogud 2017. aastal vähemalt piisavale kvaliteeditasemele (vastavalt suplusvee direktiivis kehtestatud minimaalsetele kvaliteedinõuetele).

Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (79 supluskohta ehk 1,4%), Prantsusmaa (80 supluskohta ehk 2,4%) ja Hispaania (38 supluskohta ehk 1,7%).

ELi liikmesriikides registreeriti kõige suurem selliste suplusveekogude osakaal, mille vee kvaliteet oli halb, Eestis (neli suplusveekogu ehk 7,4%), Iirimaal (seitse suplusveekogu ehk 4,9%) ja Ühendkuningriigis (21 suplusveekogu ehk 3,3%).