Alpakafarmis algas beebibuum

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Wile alpakafarmis oodatakse tänavu kümne alpakabeebi sündi.

FOTO: Kuido Saarpuu

Kui Wile alpakafarmi peremees Imre Heinsaar laudanurga tagant piimapudeliga nähtavale ilmub, pole pisikese Borisi jaoks tähtsamat inimest maamunal. Sabatutt ootusärevalt püsti, jookseb ta toitjale vastu.

Peremees istub, sasib Borkast (nii kutsutaks noorlooma farmirahva sees) kinni ning asub teda toitma. Seda protsessi kordab ta iga kahe tunni tagant, sest erinevalt samuti mai teises pooles ilmavalgust näinud teisest alpakabeebist Benist on Borkal emalt vajaliku toiduannuse kättesaamisega raskusi ja inim-issi peab appi tulema.

Nii ootab 21. mail 6,4kilosena ilmavalgust näinud Borka tasekesi häälitsedes ikka oma inimest. Vahepeal lutsib tühja pudelit, niisama lutti või siis juhuslikult alpakade juurde sattunud inimese sõrmi. On sõber, ei pelga, pigem järgneb sulle sõbraliku koerakutsikana kõikjale. Beebi mis beebi, kelle jaoks on iga uus päev üha uusi avastusi täis.

Wile alpakafarmis on 28 täiskasvanud alpakat, Lõuna-Ameerikast pärit villalooma. Kui kõik läheb hästi, on suve keskpaigaks kari kasvanud juba 38 isendini. Borka ja Ben on esimesed kaks tänavu ilmale tulnud alpakabeebist. Oodatakse veel kaheksat.

Alpakade tiinus kestab 11,5 kuud ehk ootamist on omajagu. Heinsaar täpsustab, et kui pole sobivaid tingimusi poegimiseks, võib looma tiinusaeg kuni 1,5 kuud üle minna. „Praegune suvine ilm sobib neile muidugi igati hästi. Samas, eks väike ärevus on poegimiste juures alati sees, kuid veterinaari abi me üldjuhul ei kasuta. Loomad saavad ise hakkama.”

Tasub märkida, et nende krapsakate alpakapoiste isa kannab nime Wile ehk on farmi nimiloom. Ta oli esimene beebi, kes kunagi seal farmis sündinud, sai nüüd isaks ja lausa kahekordselt. Pisike Boris on tema esiklaps.

Kõigil farmis kasvavatel alpakadel on nimed. „Meil on kokkulepe, et senini, kui meie loomadel on nimed, me neid ei söö,” tunnistab Heinsaar. „Näiteks Inglismaal alpakasid juba süüakse. Aretati neid ju nii villa- kui ka lihaloomadeks.”

Wile alpakafarm asub Järvamaal Türi vallas Poaka külas. 2019. aasta veebruaris saab farmil täis viis tegutsemisaastat. Sellist beebibuumi nagu tänavu oodata, pole varasematel aastatel olnud.

Alpakadelt saadakse kõrgelt hinnatud villa, millest tehakse valmistooteid, mütsidest-sallidest kuni sokkideni. Wile farmi villatoas on need kõik kenasti uudistamiseks üles seatud. „Mullu novembris saime valmis rõivaste tootesarja. Kunstiakadeemia tudengid disainisid. Meestele pakkuda kahte sorti ja naistele üks sort kampsuneid, lisaks mantel ja kleit,” loetleb Heinsaar. „Eesmärk on kari palju-palju suuremaks ajada. Praegu tuleb toormaterjali ka sisse tuua, 28 täiskasvanud looma villast jätkuks mul tooteid valmistada maksimaalselt kuuks-kaheks.”

„Just lugesin üht Austraalias kirjutatud artiklit, kus öeldi, et maailmas on puudu 300 000 tonni alpakavilla. Nii planeerivad austraallased oma loomade arvu 200 000lt miljonini viia 2024. aastaks,” avaldab ta.

Pügama hakatakse aastavanuseid loomi. Ühelt loomalt saab korraga kuni kolm kilo villa.

„Meil on praegu 30 looma, esindatud on 18 värvitooni, neid on eri andmetel kuni 22,” märgib Heinsaar. „See on oluline, et valmistoodetes eri värve omavahel kombineerida.“

Samuti kasvatatakse Wile farmis alpakasid tõuloomadeks. Kui on olemas eelkokkulepe, siis ei öelda ära ka turismigruppide võõrustamisest.

Sel laupäeval, kui Maa Elu Wile alpakafarmis ringi uudistas, sai Heinsaar kõne. Sellise, nagu ta neid ikka saab. Helistati Rakverest ning anti teada, et hakkavad sõitma. „Hakake. Tund aega ja kohal,” said nad vastuseks.

„Me ei saa praegu mingil juhul külaliste vastuvõtmist lõpetada, sest see on üks asi, lisaks laatadel käimisele, mis toob alpakadele tuntust,” põhjendab mees.

Alustas Heinsaar omal ajal Wile alpakafarmis 11 loomaga: kahe isas- ja üheksa emasloomaga. Poisid, nagu Borka ja Ben, saavad täisealiseks kolme ja tüdrukud kaheaastaselt ehk hiljemalt 2020. või 2021. aasta hiliskevadeks võiks Wile olla juba vanaisa. Poegitakse tavaliselt kolmeaastaselt.

Tagasi üles