Metsad on ülimalt tuleohtlikud Päästeamet kuulutas üle Eesti välja suure tuleohuga aja.

Kui varasematel aastatel on Päästeamet kuulutanud suure tuleohuga aja välja piirkonniti, siis tänavu on erakordselt soe ja kuiv maikuu tuleohtlikuks muutnud kogu Eesti territooriumi.

FOTO: Rein Säinas/Valgamaalane

Tänasest kehtib üle Eesti suure tuleohuga aeg. Kui varasematel aastatel on Päästeamet kuulutanud suure tuleohuga aja välja piirkonniti, siis tänavu on erakordselt soe ja kuiv maikuu tuleohtlikuks muutnud kogu Eesti territooriumi, kaasa arvatud saared.

Paraku ei oska inimesed looduses valitseva kuivusega arvestada ja nii on uuema aja nähtus, et põlengud saavad alguse lohakast grillimisest.

„Metsa- ja maastikupõlengute põhjus on enamasti inimeste hooletus,” tõdeb Lauri Kool Päästeametist. „Maha visatud või autoaknast välja loobitud suitsukonist võib alguse saada metsatulekahju. Samuti võib tuleohtu tekitada metsas mootorsõidukiga liiklemine.”

Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine.

Päästeameti statistika näitab, et kõige enam on tulekahjude põhjuseks hooletus lõkke tegemisel ja suitsetamine, aga põlenguid on alguse saanud ka hooldamata elektriliinidest ja ATV sädemest. Näiteks põles nädalavahetusel Raplamaal Käbikülas kõrgepingeliini all kulu. Põleng võis alguse saada liinidest, kuna liini alune oli hooldamata. Samuti on kulupõleng alguse saanud rikkis muruniidukist lennanud sädemest.

Läinud laupäeval sai häirekeskus teate Toila vallas levivast turbapõlengu lõhnast, kohale sõitnud päästjad leidsid Süsinõmme liivakarjääri lähedalt põleva turbapinnase ja võsa. Päästjad märkasid sündmuskohal värskeid ATV jälgi, mistõttu ongi alust arvata, et tulekahju võis alguse saada just sellest sõidukist.

Nii palub Päästeamet tuleohtlikul ajal turbapinnal ATVga mitte liigelda, sest turbamulla tolm koguneb sõiduki summutile ja võib kuumenedes tulekahju põhjustada.

Loomulikult on ohtlikud klaasikillud ja pudelid. „Need võivad muutuda justkui luubiks ja põhjustada põlengu,” kinnitab Kool.

Metsatulekahju korral

Kui olete avastanud tulekahju, siis enne igasugust tegutsemist tuleb kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi viibida allatuult.

Nailonist või muust kergesti süttivast materjalist riideid kandes hoia tulest eemale.

Taganemistee olgu alati läbimõeldud – juhuks, kui põleng peaks hüppeliselt arenema.

Ära jäta oma vara (näiteks autot) tule suhtes allatuult.

Maatule korral liigu nagu soos – järgmist sammu astudes ole kindel, et ei vaju läbi pinnase.

Ladvaleeki kohates hoia võimalikult kaugele.

Pinnatule korral leia umbes endapikkune võimalikult tihe oks (sobilikum okaspuu). Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega materda tuld – nii annad sa tulele hapnikku juurde.

Kui sa ei suuda tule eest ära joosta, püüa peita ennast lompi või muusse veekogusse või jahuta pead ja ülakeha märgade riietega.

Kui veekogu ei ole ümbruses, otsi varjuline koobas või varju kivide taha, heida pikali ja kata keha märgade riietega või pinnasega (muld).

Allikas: Päästeamet

Loe ka neid

Tagasi üles