Kuivus teeb juba köögiviljale liiga

Viimastel nädalatel on püsinud mai kohta harjumatult soe ja kuiv ilm ning põllud janunevad vihma järele. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui tänavune soojus teeb kartulikasvatajale kevade eelmisest paremaks, siis köögivili ei taha selles kuumus enam tärgata.

Ambla valla Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe hindab tänavust kevadet paremaks kui eelmisel aastal, sest esimene kartul sai neil maha 7. mail. See on varem kui eelmisel aastal, sest tookord sadas perenaise sõnutsi 10. mail alles lund. „Tänavu varane kartul juba tõuseb tänu soojadele ilmadele, samuti on tärganud köögivili, mis sai külvatud mai alguses, kui maa veel märg oli,” kõneleb ta.

Nüüd hakkab kuivus juba muret tegema, sest hiljem külvatud köögivili enam ei tärka. „Suured äikesevihmad, mis mõnes kohas maad kastsid, ei ole meieni jõudnud. Oleme sel kevadel palju istutanud ning kõik see tahab kasta,” lausub Tiigemäe, lisades, et soe ilm on siiski mõnus, sest taimed kasvavad ja aiatöid on hea teha.

Õunu ja köögivilju kasvatava talu perenaine teab, et vanarahva kuldreegli järgi tasub kartuleid panna maha siis, kui toomingas õitseb, kuid tootjana enam loodust väga jälgida ei saa.

Talus käib tootmine pikema plaani järgi. Varase kartuli mahapaneku aja määrab hoopis märtsi lõpus ette kasvama pandud kartul. „Kütame eelidandusruumi tubli kuu aega ja kui kartul on panekuks küps, siis ei saa ilma rohkem oodata,” selgitab Tiigemäe.

Samamoodi tuleb kõik muu külvata-istutada mitte külvikalendrit silmas pidades, vaid siis, kui saab. „Siiski, ristipäeval ehk maaema päeval, mis sel aastal oli 10. mail, me mullatöid ei teinud, austusest vanade traditsioonide ja maa vastu.”

Kui varem on Rebase talu kasvatanud kartulit ka näituse tarvis ja pannud maha lausa 60 sorti, siis viimasel paaril aastal piirdutakse kuni kümne sordiga. „Nendega mängimine võttis liiga palju aega,” põhjendab Tiigemäe.

Nii on turul kartuleid kaupleval taluperel varajastest sortidest kasvamas ʻSolist’ ja ʻAdretta’, keskmistest sortidest on klientide hulgas populaarsed ʻGala’, hilisematest ʻLaura’ ja ʻJõgeva kollane’. Katsetusjärgus on uus Eesti sort ʻTeele’. „Gurmeekartulitest jätkame sinise kartuli ʻBlue Congo’ ja ʻSpargelkartuli’ kasvatust. Päris uue sordina proovime maha panna tumeroosa sisuga ʻRed Cardinali’,” loetleb Tiigemäe.

Köögiviljadest on külvatud porgandit, hernest, uba, tilli, sibulat ja redist. Uudsena külvati erilist värvi porgandeid ja ube. „Vaatame, kuidas turukliendid need vastu võtavad,” sõnab perenaine.

Kõik köögiviljad on katteloori all, sest muidu ei idane Tiigemäe meelest selle kuivaga midagi. Katteloor hoiab seda vähest niiskust, mis veel on. Rebase talu suures koguses köögivilja ei kasvata, ainult eratarbijale suviseks värskeks tarbimiseks.

Soodsate ilmade korral loodab Tiigemäe esimesed kartulid võtta jaanipäeva paiku.

Õunakasvatajana lisab naine, et parasjagu on õunapuude õitsemisaeg ja õunaaed on õites nagu tavaliselt. „Õiemerd pole ei liiga vähe ega palju. Ainuke mure: kuumade ilmadega õitsevad need väga ruttu ära ja ei tea, kas tolmelda ikka jõuavad.”

Türi vallas köögivilju kasvatav Jõeääre talu peremees Urmas Laks peab tänavust kevadet eelmisest hilisemaks. Lausa paar nädalat võrreldes varase kartuli mahapaneku ajaga. „Meil siin vähemalt on hilisem, sest tavalise aprilli lõpu asemel panime kartulit alles mai keskpaigas. Enne oli maa märg, kuid nüüd märjas mullas kasvab kartul vast soojade ilmadega kiiremini,” arutleb mees head saaki lootes.

Eri sortidega Laks ei katseta. Varasest kartulist on kasvamas vana hea ʻArielle’, mida teavad tahta turukliendid ja mis maitseb pererahvale endalegi. Laks kaupleb kartuliga peamiselt Järvamaa turgudel. Ka hilistest sortidest on kasvamas kolm head tuntud sorti. „Milleks katsetada, kui kõigile sobib,” lausub ta.

Etteidandatud kartuli katab Laks kattelooriga, et suuta konkureerida paljude teiste varajase kartuli kasvatajatega. „Teisiti ei saa, kui tahad ettevõtjana ellu jääda. Turg dikteerib, kuigi ma seda kattelooritamist üldse ei poolda. Loodusega kooskõlas peaks kasvatama,” rehmab ta käega.

Pooleldi torisedes lisab mees, et nii või teisiti on Lõuna-Eesti meestel kõik varem ja parem. „Nad seal suuremad tegijad ja neil ka tahtmist rohkem mässata. Pole ime, et nad on oma kartuli ja köögiviljaga teinekord lausa kolm nädalat varem turul. Vara turgu saada on aga väga tähtis, siis on parem hind,” teab Laks.

Laksil on turu jaoks kasvamas varane kapsas, nui- ja lillkapsas, till ja petersell, kõik avamaal ja looduse meelevallas. Kui jätkub samasugune soojus, on Pärnu jõe ääres köögivilja ja kartulit kasvatav mees tänavuse aastaga täitsa rahul.

„Algus on tänavu hea, kuid juulis piisaks vaid 23–25 soojakraadist ja vaja oleks praegusest rohkem vihma. Nii hästi köögiviljakasvatajal ei lähe, et ta saaks niisutussüsteemid osta. Minul küll mitte,” selgitab Laks. „Looduse vastu nagunii ei saa ja päris ilma saagita pole siiani jäänud. Ei usu, et tänavugi tühjade pihkudega jään,” usub kümmekond aastat talumajapidamisega elatist teeniv taluperemees.

Laks jälgib külvikalendrit, mida mehe sõnutsi koostatakse ikka asja ette. „Päris huupi ma põllule ei torma, ikka vaatan, millal midagi parem külvata, kuid teistele ma nõu jagama ei kipu,” lisab ta ruttu. Ütleb vaid, et praegu on juure aeg ja temal käimas säilitusporgandi ja peedi külv. Ka pole veel vaja karta, et aiatööga on hiljaks jäädud. „Ei külva minagi ju saaki ühekorraga, vaid osade kaupa, et turul kogu aeg värsket kaupa pakkuda. Minul kestab külviaeg mai algusest kuni juuni keskpaigani. Istutage julgelt, saate saaki lihtsalt veidi hiljem kui teised,” soovitab Laks.