Põnevad maitsetaimed jõuavad Eesti aedadesse

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monarda on kena õitseja ja sellest saab tervisele kasulikku teed teha.
Monarda on kena õitseja ja sellest saab tervisele kasulikku teed teha. Foto: Gertrud Alatare

Aiaärides ja -laatadel on müügile jõudnud rohkelt võõrapäraste nimedega maitsetaimi, mida saab edukalt Eestimaa suves kasvatada.

Et inimestel oleks lihtsam maitsetaimede maailmas orienteeruda, leiab müügilt maitsetaime- ja ürdisegud: küll köögiviljavokile, lihale, pitsale, kastmetele, aga ka teeks ja salatile. Need on kolm kuni viis erinevat potis kasvavat maitsetaime, mis sobivad omavahel hästi.

Pärnumaal tegutseva Tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof soovitab proovida kasvatada näiteks lõhnavaid pelargoone. „Nende vastu on elav huvi tärganud ja paljud imestavad: kuidas see küll võimalik on, et üks taim lõhnabki nagu apelsin või kokakoola,” ütleb ta. Lõhnavat pelargooni saab kasutada nii maitse- kui ka teetaimena.

Veel võib koju viia erinevate lavendlite taimi, hea maitse ja lõhnaga monardasid, mis on lisaks aiailule suurepärased tee- ja maitsetaimed, samuti on uudisena saadaval haavarohtu, lillat kroonlauku, seenemaitselist rungiat, nööpkakart, samuti mitu päevakübarasorti ja kevadist maitsetaime number üks – karulauku.

Uudsetest maitsetaimedest kiidab Viedehof seenemaitselist rungiat, mis meenutab välimuselt pisut basiilikut ja seda võib kasvatada ka toataimena. Samuti tasub kasvatada oliiviürti ehk rohekat santoliini, mis sobib hästi salatitesse, samuti pitsade, pasta ja teiste Vahemere maade toitude maitsestamiseks. Seda Vahemere äärest pärit taime saab sügisel toas edasi kasvatada.

Väga populaarseks on saanud sidrunaloisia, mis puudutamisel magusat sidrunilõhna levitab. Mullu said selle taimed ürdiaias juba suve alguses läbi müüdud ja tänavu varutakse neid targu rohkem. Selle taime lehti võib kasutada teeks ja toitudes sidruni asemel. Lehti võib panna magustoitudele ja teha neist jääteed või lisada vannivette. Tegemist on väga vastupidava taimega, mida saab samuti talveks tuppa kasvama viia.

Kokandussaadetest tuntud sidrunhein meenutab kõrrelisi ja on vähenõudlik taim, mida võib kasvatada edukalt isegi rõdupotis ja talveks tuppa tuua. Kui suvel tahab taim rohket kastmist, siis talvel piisab paari nädala tagant kastmisest. Sidrunheina lehti võib kasutada teeks ja jämedaid varsi toitudes. Müüakse ka sidrunheina seemneid, kuid selle taime seemnest kasvatamine ei pruugi iga kord õnnestuda ja pigem võiks selle osta noortaimena.

Teine juba tuntust kogunud taim, mis seemnest kehvalt tärkab, on suhkruleht ehk steevia, aga selle noortaimi leiab juba paljudest kohtadest. Sooja kasvukohta vajav steevia on suhkrust magusam ega anna ühtegi kalorit. Tõsi, mõnele ei pruugi meeldida selle pisut laste köharohtu meenutav kõrvalmaitse, kuid taimeteesõpradele on steevia maitse küllap meeltmööda.

Suhkru asendajaks saab kasvatada ka magusat lippiat, taim sobib amplisse või rõdukastigi. Talveks võib proovida taime tuua jahedasse ja valgesse siseruumi talvituma.

„Uutest peenral talvitujatest soovitan Kreeka haavarohtu, mis on väga mõnusa maitse ja toredate hallide karvaste lehtedega taim ning sobib kasvama isegi väga kuiva ja liivasesse pinnasesse,” soovitab Viedehof.

Aasia toitude sõbrad võiksid endale muretseda rao-rami ehk Vietnami koriandri. See on kiirekasvuline ja sirgub lopsakaks põõsakeseks ning lehed sobivad toiduks kasutada. Sedagi taime võib kasvatada suvel õues, aga muidu igati sobilik toataim.

Maitsetaimi saavad kasvatada isegi need, kel oma aialappi pole, sest paljud taimed peavad edukalt vastu rõdupottides. Viedehof nimetab sellisteks näiteks rosmariini, ahtalehist käokulda, basiilikuid, punet, münte, sidrunaloisiat, salveisid, liivateesid, haavarohtu, murulauku ja peterselli.

„Et taimed rõdul hästi kasvaksid, tuleks valida need selle järgi, kas rõdu on avatud päikesele või on päris varjus,” soovitab Viedehof. „Tähtis on poti suurus ja sobiv muld. Liiga väikeseid potte on raske läbikuivamise eest kaitsta, liiga suures potis kipub taim kiratsema. Liiga rammus muld paneb taimed liialt lopsakalt kasvama, aga vajadusel saab potiürtidele kastmisveega väetist juurde anda.”

TASUB KATSETADA

Teeks: mündid, haavarohi, liivateed, monardad, sidrunaloisia, lõhnavad pelargoonid, sidrunhein, aniisi-hiidiisop.

Toitudes: rosmariin, ahtalehine käokuld, basiilikud, puned, mündid, salveid, liivateed, haavarohi, murulauk, petersell, põõsastill, naistenõges, meliss, piparrohud, rohekas santoliin, leeskputk, lilla kroonlauk, Vietnami koriander, nööpkakar.

Magustoitudes: monardad, sidrun- ja kaneelbasiilik, mündid, sidrunaloisia, liivateed, naistenõges, meliss, Moldaavia tondipea.

Rõdul kasvatamiseks: rosmariin, ahtalehine käokuld, basiilikud, mündid, sidrunaloisia, salveid, liivateed, haavarohi, murulauk, petersell, põõsastill, naistenõges, meliss, piparrohud, lilla kroonlauk, Vietnami koriander, nööpkakar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles