Tartumaa mees kasvatab põllul sparglit

Margo Mansberg kasvatab põllul kuut sorti sparglit. Foto: Kristina Efert

Kui Erto talu peremees Margo Mansberg oli väike, kasvatas tema vanaema ruutmeetrisel peenralapil asparaagust. Margo ei osanud arvatagi, et seda taime võib süüa ja et ta ise seda kunagi kasvatama hakkab.

Asparaagus oli sel ajal teada-tuntud ilutaim, mida kasutati lillekimpude kaunistamiseks. Nimi asparaagus tuleneb sellest, et taim kuulub aspariliste sugukonda.

Köögiviljana aga kutsutakse seda hoopis spargliks. Spargel on muutunud populaarseks viimase kümnendi jooksul. Taimel on lühikeste harunemata juurtega risoom, mis suudab taime 15–20 aastat kasvatada. Selle ülemisest osast arenevad jämedad võrsed.

Tartumaal Kõrenduse külas asuva Erto talu põllul on näha nii pisikesi mullast nina välja pistvaid sparglitippe kui ka juba sihvakaks kasvanud harunenud varsi. Need võivad sügiseks kuni paarimeetriseks sirguda.

Margo ei kasvata varsi meelega pikaks. „Mõne lased ikka üle minna, sest see kasvab sooja ilmaga nii kiiresti,” räägib ta. 25 kraadi juures võib spargel kasvada kuni 10 cm päevas. Spargel lõigatakse maha 20 cm pikkuselt. Kuigi ka pikem vars võib olla söögikõlblik, kaob müügiks sobilik välimus ära. Spargli tipp hakkab harunema. Hiljem muutub ka vars puiseks ja kiuliseks.

Ülekasvanud varsi Margo maha lõikama ei kipu. „Tähelepanek: kui lasen ühe võrse suureks kasvada, siis tulevad teised kõrvale jämedamad. Mingit teaduslikku kinnitust sellele aga ei ole,” räägib Margo.

Ta on püüdnud neid väljakasvanud varsi ka lilleseadjatele pakkuda, aga huvi pole, sest asparaagus pole praegu kaunistusena moes. „Võib-olla tuleb kunagi moodi tagasi, nii need asjad ju käivad,” arvab Margo.

Kauplusteski võib näha nii jämedama kui ka peenema varrega sparglit. Peenemad on üldiselt odavamad.

Spargli varre jämedus sõltub risoomi tugevusest ja kui palju sel toitu on. Kuigi peenemaid hinnatakse vähem, on Margole öeldud, et just need on hõrgumad.

Idee sparglit kasvatada sai Margo Rootsis ekskursioonil põllumeeste eluoluga tutvudes. „Tundus kohe huvitav. Eestis kuigi usinalt ei kasvatata ega pea ka palju investeerima,” seletab ta. Ta valis rohelise spargli, mille kasvatamine on lihtsam.

Näiteks Saksamaal on levinud valge spargel. See kasvab umbes meetripaksuse mullavao sees, mille moodustamiseks on vaja spetsiaalseid masinaid. Taim kasvab mulla sees kuni 32,5 cm pikkuseks, siis on see korjamiseks täpselt paras.

Kui spargel panna maha seemnest, võib esimest saaki oodata mitu aastat. Margo otsustas taimede istutamise kasuks. Ta ostiski 2016. aastal ühest Eesti aiandusfirmast tuhat taime ja esimese saagi korjas 2017. aasta kevadel. Samal aastal käis ta Hollandis ning ostis sealt 3000 taime juurde.

Nüüd võib ta ise sparglit paljundada. See käib tegelikult lihtsalt. Risoom kasvab iga aastaga suuremaks, seda saab jagada tükkideks ja istutada.

Iga juurika vahele on Margo jätnud põllulapil pool meetrit. Kui risoom muutub tugevaks ja elujõuliseks, võib see ühel hooajal mullast välja sirutada kümmekond võrset, mida kutsutakse ka küüniseks. Seni on Margo korjanud ühe aasta vältel kõige rohkem 300 kilogrammi sparglit. Tänavu loodab ta jõuda poole tuhande kilogrammise saagini. Kui on soojem ilm, võib päevas korjata kuni 25 kilogrammi, jahedamal päeval on saak poole väiksem.

Kõige saagiküllasem aeg on kevad, kui igast pesakonnast esimesed nupud välja tulevad, edasi sõltub kõik ilmast. Spargel on hästi tundlik. Kui läinud aastal oli maikuu algus jahe, korjas Margo esimesed varred alles 20. mail, tänavu aga juba 8. mail. Korje kestab keskeltläbi kuus nädalat. Enamasti lõpeb hooaeg jaanipäevaks.

Korjatud spargel püsib nädala külmkapis kenasti. See hakkab tasapisi kärbuma altpoolt, koondades elujõu tippu, et hoida seda värskena.

Sparglikasvatust ta esialgu suurendada ei plaani, vaid püüab pigem rohkem saaki kätte saada. See tähendab aga pidevat võitlust ühe suure vaenlasega, umbrohuga. „Võitlus on puhas käsitöö,” sõnab ta. Margo on proovinud vagudele põhumultši panna, ent see pärssinud sparglikasvu. Spargel on õrn taim, kui nina mullast välja pistab: igast väiksest kriimust hakkab puituma või kasvab kõveraks.

Margo on proovinud umbrohtu tõrjuda soolalahustega, kuid see pole aidanud. Ta viljeleb mahedalt ja siin ta järeleandmist ei tee. „See on maailmavaate küsimus.” Ta on olnud aastaid mahepõllumajanduse propageerija ja keeldub umbrohtu keemiaga tõrjumast. Meie kaubanduses pakutava kaugelt maalt pärit spargli puhul ta keemia kasutamises ei kahtle. „See ei saaks siis sellise hinnaga müügil olla,” lisab ta.

Erto talu on tuntud ka kui mahetalu, kus kasvab kapsaid, kaalikat, porgandit, mustjuurt, sibulat ja pastinaaki. „Pastinaaki söön kartuli asemel,” ütleb Margo.

Talul on maad 300 hektari ringis, pool on rohumaa, teine pool vilja all. Köögiviljale kuulub paar hektarit, millest sparglile 0,4 hektarit. Tee ääres on näha ka veiseid ja sel aastal sündinud vasikaid.

Erto tallu kolis Läänemaalt pärit Margo perega Tartust kuus talve tagasi. Abikaasa Kairi vanemad ei olnud enam talupidamisest huvitatud. Maaülikoolis veterinaariat õppinud Margo on praktiseerinud talupidamist ka Saksamaal. Veel on ta töötanud mahepõllunduse lektori ja nõustajana. Spargli kasvatamist õpetada ta veel aga ei söanda, sest teab enda arvates sellest veel liiga vähe. Ise on ta vaadanud internetist paari tunni jagu videosid, kõik muu põhineb katse ja eksituse meetodil.

Margol on põllul vähemalt kuut sorti sparglit. Üks on selgelt heledam ja seda võiks kasvatada ka mullavao sees valge spargli kasvatusmeetodi järgi.

Kuigi aasta-aastalt tarbijate teadlikkus kasvab, on spargel Margo hinnangul toode, mille müügiga tuleb vaeva näha. Ühel hetkel oli tal külmikusse kogunenud 100 kilogrammi sparglit. „Aga kui see ära viidi, oli jälle mõnus tunne,” märgib ta. Tema klientideks on restoranid, ökopoed ja Tallinna Kaubamaja. „Müügiga peab ikka vaeva nägema,” tunnistab ta.

Aga ta on kohanud ka suhtumist: kust sa tulid selle peale, et seda müüa, mul kasvab see aianurgas ja sa küsid selle eest veel raha.

SPARGEL

Sparglit võib tarvitada toiduks värskelt ja kuumtöödeldult.

Enne valmistamist tuleb spargli puised alumised otsad ära murda või lõigata.

Sparglit tuleb aurutada, keeta, röstida või grillida suhteliselt kergelt.

Kaaslaseks sobivad hästi muna, peekon, kala ja juust. Spargel passib suppidesse, pirukatesse, salatitesse, risotodesse, pasta- ja vokiroogadesse.

Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral.