Loodusfoto vaatamine parandab meie vaimseid võimeid

USAs Michigani Ülikoolis tehtud uuringus leiti, et kümme minutit looduspilte vaadanud inimesed suudavad paremini keskenduda kui linnapilte vaadanud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Loodus on meie tervise pant. Kas me vaid arvame seda või on sel ka teaduslik tõepõhi all?

Tänavuse looduskaitsekuu „Terve Eesti” raames keskendume eluslooduse ja inimese tervise seostele. Kindlasti on kahtlejaid, kas liblikal, linnul või puul on ikka tervendav mõju.

Looduse ja inimese tervise seoseid on maailmas põhjalikumalt uuritud viimased kümmekond aastat ja lisaks vaimsele heaolutundele on uuritud sellega seotud füsioloogilisi näitajaid. Kokkuvõttes võib öelda, et meie aimus looduse positiivsest mõjust tervisele on õige – loodusest saadav heaolutunne peegeldub meie füsioloogilistes näitajates.

Looduse ja tervise seos algab lihtsatest asjadest. Nii on näiteks USAs Michigani Ülikoolis tehtud uuringus tõestatud, et ainuüksi loodusfoto vaatamisest piisab, et inimese kognitiivsed võimed paraneksid. Juba kümme minutit looduspilte vaadanud inimesed suudavad paremini keskenduda kui linnapilte vaadanud.

Väga oluline on, mida aknast näeme – puid nägevad inimesed suudavad paremini keskenduda ja õppida kui need, kelle vaade piirdub parkimisplatsiga või on ruum hoopis aknata.

Veel paremini mõjub tervisele aga liikumine. Samas on vahe, kas jalutada kivisel linnatänaval või looduses. Michigani ülikooli uuringud on näidanud, et roheluses jalutanud inimeste mälu ja tähelepanu paranes lausa 20 protsenti, samas jalutuskäik linnatänaval paremaid tulemusi ei andnud.

Selge seos on haljasalade olemasolu ja tervisenäitajate vahel – mida rohkem on rohelust ühe kilomeetri raadiuses inimese elukeskkonnas, seda parem on tema üldine tervis. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vahendatud uuringute andmetel on elukohas asuvate puude esinemise ning depressiooni avaldumise vahel otsene korrelatsioon – kui kodu ümbruses on rohelust 20%, siis on elanikel 11% vähem depressiooni sümptomeid. 30% roheluse olemasolu juures on vastav näitaja juba 25%. Seega on haljasalade lähedal elavatel inimestel väiksem oht kogeda depressiooni.

Kuna looduses armastatakse kauem viibida kui siseruumides, tagab see ühtlasi, et seal ka liigutakse rohkem. Liikumine on omakorda tervise ja ilu pant.

Enamik eeltoodud näiteid on seotud linnakeskkonnaga, mis tekitab küsimuse, kas piisabki hooldatud rohealadest ja linna lilleklumpidest. Milleks meile puutumata loodus, kus valitseb liikide virvarr ja mille väljanägemine nii mõnigi kord on esteetiliselt küsitav?

Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi (IEEP) uuringute kohaselt on ka elurikkusel korrelatsioon õnnetundega – mida rohkem on meie ümber eri liike, seda paremini me end tunneme. Üks kevadine tore kollane lapsuliblikas teeb tuju heaks, aga meel läheb veelgi rõõmsamaks, kui näed lisaks koerliblikat, pääsusaba või väikest-kärbtiiba.

Loodusel on lisaks meeltega tunnetatavale ja sellest lähtuvatele keemilistele reaktsioonidele veel üks palja silmaga nähtamatu roll. See on mikromaailm. On teada, et arvuliselt on inimese kehas rohkem mikroobide rakke kui keharakke ning mikrofloora mõjutab meie arengut juba enne sündi. See mõjutab aju arengut ning seda, kas oleme depressioonis või õnnelikud, kaldume tüsedusele või oleme vormis.

Sõltume suurel määral oma mikrofloorast, kuid paraku on nii, et mida „puhtamalt” elame, seda vaesemaks meie mikrofloora jääb. Graham Rook Londoni ülikoolist on tõestanud, et loodusega tihedamalt kokku puutuvatel inimestel on mikrofloora tunduvalt rikkalikum ja tänu sellele on neil ka tugevam vastupanuvõime haigustele.

Väidetavalt elab 50% Euroopa Liidu elanikest vaid 5 kilomeetri kaugusel Natura 2000 võrgustikku kuuluvast looduskaitsealast. Täpset arvutust Eesti kohta ei ole, kuid arvatavasti on Eestis see näitaja veelgi suurem.

Külastajauuringud näitavad, et meie loodusradasid külastatakse aasta-aastalt üha rohkem, 2016. aastal umbes 2,3 miljonit inimest. Lisaks loodusradadele on Eestis üle 100 terviseraja, millest rohkem kui pooled asuvad kaitsealadel. Kui viis aastat tagasi hinnati terviseradade külastajate arvuks 4 miljonit külastust aastas, siis nüüdseks on neid kindlasti rohkem.

Nagu varemgi korraldab Keskkonnaamet koos partneritega üle Eesti loodusretki, kus kogenud ekspertide juhendamisel saab õppida loodust paremini tundma. Seda selleks, et saaksime paremini tuttavaks meid ümbritsevaga, teeksime head oma tervisele ja oskaksime paremini hoida loodust ja iseennast.

Looduskaitsekuu

Tänavu korraldab Keskkonnaamet 26.–27. mail 20 tasuta matka, mille kohta saab infot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Veel korraldavad koostööpartnerid looduskaitsekuu raames 42 üritust: matkad, loodusõhtud, seminarid ja näitused. Ürituste kava leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee.

Igas Eesti maakonnas on avatud vähemalt üks Avastusrada, mille kontrollpunktides saavad osalejad teadmisi testida ja koguda uut infot piirkonna loodus- ja kultuuriobjektidest. Rajad on leitavad kodulehel avastusrada.ee/et.

13.–16. juunil toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel loodusfestival, mis kutsub märkama ja väärtustama loodust linnaruumis. Festival päädib üle-eestilise loodusvaatluste maratoniga, mis kutsub uurima ja salvestama koduümbruse elurikkust.