Noore aedniku võistlus on ellu kutsutud, et tutvustada aedniku ametit ja tuua kokku aianduse erialal õppivad noored. Samuti sunnib taoline üritus õpilasi oma professionaalseid oskusi näitama pingelises olukorras. Koolis mitu korda läbi tehtud töövõtteid tuleb sooritada kohtunike kriitilise pilgu all ja klassikaaslaste asemel jõudu katsuda võistlejatega teistest koolidest.
Noore aedniku tiitlit läksid püüdma võistlejad Räpina Aianduskoolist ja Kopli Ametikoolist, elevust tõid juurde välisvõistlejad Ungarist, Serbiast ja Rumeeniast. Viimasel hetkel tulemata jäänud Hispaania esindaja asemel asusid ülesandeid lahendama aianduskoolis praktikal olnud sakslased.
Välisvõistlejad kutsuti koolide seast, kes kuuluvad organisatsiooni EUROPEA, mis koondab maamajanduslikku haridust pakkuvaid kutsekoole Euroopas. Nii suur välismaalaste huvi meie võistluse vastu pani kõiki rõõmsalt üllatuma.
Võistlusülesandeid oli seitse, kuus individuaalsed, viimane aga võistkondlik. Noored aednikud määrasid taimi ja kirjutasid nende nimetusi ladina keeles. Aegumatu aednikuoskus on viljapuude pookimine ja selle demonstreerimiseks pidid võistlejad pookima perepuu.
Erilist tähelepanu pöörati sel aastal taimekaitsele, selleteemalisi ülesandeid oli kaks: esiteks taimekahjustaja määramine, sobiliku tõrjevahendi leidmine ja kulunormi arvestamine, teiseks aja peale taimekaitsetöödeks vajaliku riietuse ja isikukaitsevahendite selgapanek. Lisaks määrati eri viljade kaalu ja mõõdeti abivahendeid kasutamata aianööri pikkust.
Viimane ülesanne pani proovile võistlejate koostöö- ja suhtlemisoskuse. Loosiga tõmmatud tiimid pidid välja arvutama istutusala ruumala ning vajamineva kasvuturba ja väetise koguse, joonise järgi tuli istutada võõrasemad. Võõrkeeles suhtlemine õnnestus noortel edukalt, kui sõnadest puudu jäi, võeti appi kehakeel.