:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/23/7859802t1h1754.jpg)
Hiina teadlased lõid geenide muundamise tehnika abil riisi, mis annab kuni 31 protsenti rohkem saaki. Sarnaseid meetodeid saab teoreetiliselt kasutada ka muude teraviljade puhul.
Teadlaste loodud mutant-riis on üle veerandi võrra saagikam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasutades teaduslikus plaanis verinoort CRISPR-Cas9 tehnoloogiat lõid teadlased Hiina Teaduste Akadeemiast ja Purdue ülikoolist mitu uut riisisorti millel on kuni 13 geeni esinemine alla surutud. Need 13 geeni vastutavad fütohormooni abstsiishappe leidumise eest. Abstsiishapet kasutab riisi organism pidamaks vastu keskkondlikele stressoritele aga samas vähendab selle rohkus taimede kasvu.
Teades abstsiishapete rolli riisi elukäigus võtsid teadlased ette ülesande vähendada selle kasvupiiraja kogust taimedes samas vähendamata muundatud genoomiga taime vastupidavust. Püstitatud eesmärk suudeti saavutada ühel loodud sordil. Selle taime geene oli sääraselt muundatud, et selle saagikus kasvas ent vastupidavus ei kannatanud. Testpõldudel Shanghais oli muundatud riis veerandi võrra saagikam kui muundamise aluseks oleval sordil. Hainani saarel testides osutus uus riisisort veelgi saagikamaks, edu tavalise riisi ees oli 31 protsenti.
Abstsiihappe tootmise eest vastutavad PYL nimetusega geenid on kõik kaunis üksteise sarnased ütles Jian-Kang Zhu, uurimuse eestvedaja, Purdue ülikooli teates. Kui mõni neist geenidest niiöelda välja lülitada, siis võtavad teised selle rolli enda kanda. Seega ongi võimalik, et peenhäälestades taime geneetilist koodi suutsid teadlased luua riisisordi, mis küll on vastupidav nagu tavaline riis aga märgatavalt saagikam.
CRISPR-Cas9 tehnoloogia on viimasel ajal palju laineid löönud ning tegemist on täiesti unikaalse võimalusega organismide genoome muuta. CRISPR lubab teadlastel ülima täpsusega mõjutada individuaalseid geene täpselt selles genoomi osas kus parasjagu vaja. Zhu sõnul oleks sellise uues riisisordi loomine traditsiooniliste aretusmeetoditega võimatu. Traditsiooniline aretamine panustab suvalistele isetekkelistele mutatsioonidele ning seejärel valib kasvatatud taimed või muude organismide seast välja soovidele vastavad isendid. Saavutamaks Zhu ja tema kolleegide tulemus tähendaks sellisel viisil miljonite taimede kasvatamist. CRISPR’i abil suudeti seda teha tunduvalt kiiremini ja soodsamalt.
Zhu koos kolleegidega avaldas oma töö Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia toimetistes.