Eestimaa on nii kive täis, et aedu võiks teha kõikjale

Kiviaiameister Arvo Saad ehitab aeda sellistest kividest, nagu loodus on nad loonud. „Nii nagu vanad eestlased uskusid, et igal kivil on hing, ei taha ma kivilt juppi küljest raiuda. Hoopis põnev on neid paigutades luua kiviaeda kui neljamõõtmelist hästi sobituvat mosaiiki,” jutustab mees. Foto: Erakogu

Kiviaiameister Arvo Saad tahab kivist aedade ehitamise kultuuri uuesti au sisse tõsta, sest aiaks sobilikke kive leidub peaaegu igas põlluveeres üle Eesti ja turistidel oleks siis ahhetamist ja ohhetamist mitte ainult saartel.

Kuusteist aastat kiviaiameistrina tegutsev Saad paneb südamele, et kiviaia tegemisel peab jälgima teatud põhimõtteid ja vaid kirjasõnas lahtiseletamisest ei piisa. „Ilma seguta laotud erikujulised kivid, suured raskused, seda peab näitama ja õpetama ning kogenud meistri käe all kohe ise ka proovima. Niisama entusiasmist, teadmata kiviaiaehituse põhitõdesid, ei tasu katsetada,” hoiatab ta.

Saad näeb, kuidas kiviaedu pusitakse ise teha, kuid selliseid aedasid tuleb iga kevad ümber laduda, sest enamasti on suured mitmetonnised aluskivid valesti paigaldatud. Katkise aia lahtivõtmiseks on vaja rentida kopp, mille tund maksab 35 eurot.

„Tunni ajaga ei tee midagi ära, sest väljavajunud kohti on tavaliselt mitu. Kiviaia parandamiseks kulub mitu kaheksatunnilist päeva. Parem teha siis üks kord ja korralikult, kas siis kiviaiameistrile makstes või koolitusel meistri käest oskusi omandades,” nendib ta.

Nii on Saadil tänavu koolitused neljas paigas, kuid mitte tema initsiatiivil, vaid kohalike kiviaiaaktivistide kutsel.

„Eestimaa on nii kive täis. Seda on kevadel eriti hea näha, kui puud pole veel lehtes. Kus on põld, seal on ka kivihunnik, suurem või väiksem. Väärtuslik, imekaunis looduslik ehitusmaterjal seisab ja võsastub. Kiviaedasid võiks kõikjal teha. See ei pea olema seotud ainult Lääne-Eesti või saartega,” kõneleb meister, sõites Järvamaal valminud pikima kiviaia juurde Paide linnas Roosna-Allikul.

„Siinsamas Järvamaalgi on näha, kui palju on kive põldude ääres. Kiviaiakultuur oleks vaja uuesti au sisse tõsta ja just sellepärast ma kibekiirel ehitushooajal üritangi enda nädalavahetuste arvelt leida aega koolitusi juhendada,” kinnitab ta.

Vahepealsel nõukogude ajal vajus kiviaedade ehitamine unustusse, siis veeti kivid kas kivipurustajasse tee-ehituseks või põllu äärde hunnikusse. Vanal ajal ehitasid talupojad mõisate juurde kiviaedu kohustuslikus korras.

Saad on seda meelt, et turistid saaksid kiviaedu vaatamas käia mitte ainult Saaremaal, kus ohhetamist ja ahhetamist on väga palju, vaid kogu Eestis. Saadi käe alla valmisid kiviaiad praegu vändatava Vargamäe mängufilmi „Tõde ja õigus” paikadesse. Kohtumajaks oleva vana Esna vallamaja ees üks ja teine Järva-Peetri kirikuaias taastatud paekiviaed.

„Kiviaed vaid rikastab looduslikku pilti. Tõsi, see on küll kallis, kuid kindlasti kõige kaunim, keskkonnasäästlikum ja kestvam. Kord hästi ehitatud kiviaed seisab sajandeid, enne sammaldub, kui laguneb. Mina annan oma aedadele eluaegse garantii,” lubab ta.

Kiviaia jooksva meetri hind, kui seda ehitavad kaks meest ja kopp, on 150 eurot, kui on endal kivid kohapeal paarisaja meetri raadiuses. Maksumus suureneb oluliselt, kui endal kive pole ja need tuleb kohale tuua. Transport on kallis.

Sedagi on Saadi sõnutsi ette tulnud, et kive tuleb tuua kaugemalt. „Kui on tahtmine ja võimalus, siis raha taha pole tavaliselt kiviaia ehitus jäänud ja kiviaeda ei pea ühe aastaga valmis ehitama. Võib teha jupi kaupa,” teab Saad.

Nii valmib mehel praegu üks 500meetrine Raplamaal 150 meetri kaupa aastas. Nii ongi tema sõnul mõistlik, ehitada tasub vaba raha, mitte laenu pealt. „Lihtne reegel – kui raha pole, ehitada ei saa,” ütleb ta.

Tavaliselt on Saadil käsil korraga mitu kiviaeda Eesti eri paigus, sest ehitus sõltub suuresti ilmast. Kui saartel sajab, võib mandril ilus olla. Kui kiviaiameistrina sõidab Saad objektile üle Eesti, siis kliendile mõeldes püüab ta kopateenust osta kohapealt.

Iga kiviaed on omamoodi, eri pinnas, kivid, paigutus. Korrapäratutest, isemoodi kuju ja suurusega vormidest on vaja luua püsiv korrapärasus „Minu põhimõte on ehitada kiviaeda sellistest kividest, nagu loodus on nad loonud. Nii nagu vanad eestlased uskusid, et igal kivil on hing, ei taha ma, kui vähegi võimalik, kivilt juppi küljest raiuda. Hoopis põnev on neid paigutades luua kiviaeda kui neljamõõtmelist hästi sobituvat mosaiiki,” jutustab mees.

Veel toob ta välja, et Kesk-Eestis on valdavalt ümmargused kivid, Vormsi saarel jällegi nurgelised, teravad ja põhjarannikul enamasti paekivi. Kiviaia kõrgus ja kuju võetakse ajaloost ning sellest, millised kiviaiatüübid piirkonnas olemas.

„Nii nagu vanasti on olnud, ehitatakse põllukiviaedu ka nüüd, keskmiselt 70–100 sentimeetri kõrgustena. Olen ka keeldunud, kui soovitakse liiga kõrget või konkreetsesse külatänavasse sobimatut kiviaeda, sest hindan miljööväärtuslikkust. Kui külatänavat ääristavad vanad sammaldunud paekiviaiad, siis sinna ei sobi võimas maakiviaed. Tuleb silmas pidada üldpilti. Asi tuleb enne tegutsemist hoolikalt läbi mõelda,” kinnitab meister.

KOMMENTAR

Huvi kiviaedu taastada on elav

Maris Sarv-Kaasik

PRIA pressiesindaja

Kiviaia tagastamise toetuse taotlemist pole toimunud igal aastal. Eelmine taotlusvoor oli 2016. aastal, tänavune veebruaris ja rohkem neid sel rahastusperioodil ei tule. Huvilisi olnud igas voorus palju, taotletud kogusumma on olnud alati suurem kui eelarve. Seega on otstarbekam võtta taotlusi vastu pigem harvem ja määrata korraga rohkematele toetusi, kui et igal aastal jagada väikest summat, kuid läbi töötada sadu taotlemisel esitatud dokumente.

2016. aastal esitati kiviaiatoetuse saamiseks 490 taotlust summas 3,76 mln eurot, eelarves oli 1,5 mln eurot. See oli rekordiline taotlusvoor. Toetust said 197 taotlejat, kellele määrati kokku 1 499 409 eurot.

Tänavu veebruaris laekus 297 taotlust, soovitud summa ületas eelarvet rohkem kui kaks korda (eelarve on 1 mln eurot). Otsuseid pole veel tehtud, tähtaeg on 29. mai.

Kiviaiatoetust ei maksta välja kohe määramise järel, vaid siis, kui positiivse otsuse saanu teeb kiviaiast teatud osa või terve aia valmis ja esitab dokumendi(d). Sealjuures ei tohi teha ükskõik millist aeda, vaid juba kavandamisel tuleb toetustaotluse juurde saada muinsuskaitseeksperdilt nn kiviaia määrang – milline see peab olema, kus paikneb, milliste mõõtmetega, kust saadakse kivid, kuidas on aed laotud jne. Enne toetuse kättesaamist on vaja saada muinsuskaitseeksperdi kinnitus, et kiviaed vastab planeeritule.

Kiviaeda ei saa taastada suvalisse kohta, vaid sinna, kus see on varem asunud. Samuti peab aed asuma vähemalt 80 protsendi ulatuses põllumajandusmaal või sellega piirnema. 

Toetust saavad taotleda nii füüsilised kui ka juriidilised isikuid ja juriidilise isiku staatuseta ühendused. Seega kõik.