Vabatahtlik seemnepoliitika vabastab riigilõivust, kuid suurendab vastutust
/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
16. mai 2018, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaeluministeerium soovib seadusemuudatusega seemnete sertifitseerimise süsteemi ajakohasemaks ja tõhusamaks muuta, teatas ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Angelika Lebedev.
«Praegune seemnete sertifitseerimise süsteem on üles ehitatud ainult riigi teenustele. Kui ettevõtjad saaksid sertifitseerimisprotsessis osa rolle ise täita, poleks neil vaja teenust alati sisse tellida ja selle järele oodata,» ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.
Seemnetootmise pinnad on viimase kümne aastaga rohkem kui kahekordistunud. «Kuna seemnete sertifitseerimismaht on märkimisväärselt suurenenud, siis anname ettevõtjatele rohkem õigusi sertifitseeritud seemnete tootmiseks ettenähtud põldude tunnustamiseks, seemneproovide võtmiseks ja analüüsimiseks,» lisas Suu.
Edaspidi riigilõiv ainult riigiteenuse eest
Riigi pakutava seemnete sertifitseerimise teenuse tegelikud kulud ületavad praegu mitmekordselt teenuse eest tasutavatest lõivudest laekuvat summat. «Ajakohastame riigilõive ja viime need rohkem kooskõlla Põllumajandusameti ja Põllumajandusuuringute Keskuse sertifitseerimise toimingute kuludega,» ütles Suu.
Seaduse muudatusega võivad tootjad ise taotleda majandustegevusluba sertifitseerimiseks ning sellisel juhul on nad vabastatud selle eest ettenähtud riigilõivu tasumisest. Riigilõivu tuleb tasuda ainult siis, kui kasutatakse Põllumajandusameti sertifitseerimise teenust.
Selleks, et tagada usaldusväärsus ja selge rollijaotus, on eelnõus ette nähtud koolitusnõuded ja järelkontroll. Ettevõtjatele loodav võimalus suurendab vastutust ning on vabatahtlik. Paralleelselt jääb kehtima ka praegune Põllumajandusameti pakutav seemnete sertifitseerimise teenus.
Seemnekartuli tarnijate kohustus pidada enesekontrollisüsteemi on tingitud sellest, et kartul on nii ohtlikele kui ka kvaliteeti halvendavatele kahjustajatele väga vastuvõtlik ning vajab enesekontrolli raames kriitiliste punktide täpset ja süsteemset täitmist. Selline enesekontrollisüsteem aitab eelnevalt läbi mõelda need turustamise eesmärgil kasvatamise, töötlemise, säilitamise ja pakendamise etapid, kus erinevad sordid või seemnekartuli kategooriad võivad omavahel seguneda, nakatuda ohtlikesse või kvaliteeti halvendavatesse taimekahjustajatesse või saada muul viisil kahjustatud.