Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Jahimehed soovitavad: 10 nõuannet metsloomapoegadega kohtumisel (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Kaarel Roht

Kätte on jõudnud aeg, mil metsaelanikele sünnib järelkasv. Sotsiaalmeediasse on ilmunud esimesed ülesvõtted inimeste kokkupuutest metsloomapoegadega. Paljudel aga puudub teadmine või arusaam, kuidas sellises situatsioonis käituda. Eesti Jahimeeste Selts koostas selleks puhuks juhendi.

«Meie metsades elutseb palju loomi ja linde, mistõttu kohtumised nendega on tavapärased,» kommenteeris Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht-bioloog Tõnis Korts. «Reeglina pole metsloomad ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid,» lisas ta.

EJS-i tegevjuhi nõuniku ning ornitoloogi Kaarel Rohu sõnul kehtivad sarnased põhimõtted ka lindude puhul. Tema sõnul ei tohiks ligineda linnule, kes on silmnähtavalt erutunud (häälitseb ja käitub ärevalt, teeskleb vigast jms). «Leides linnupesa, tuleks uudishimu maha suruda ning ettevaatlikult, ilma vanalinde pikemalt häirimata taganeda ning lahkuda lindude pesitsusterritooriumilt,» selgitas Roht. «Mõnedel poegadel on kombeks enneaegselt pesast lahkuda, kui keegi neid häirib, seetõttu võivad nad aga kiskjatele kergeks suupisteks saada,» lisas ta.

10 nõuannet mida teha kui metslooma ja tema poegadega kokku peaksid sattuma:

1. Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emaloom sind rünnata.

2. Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.

3. Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ja seeläbi ise ohvriks sattuda.

4. Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.

5. Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Kui loomale tundub, et ta on nurka surutud, võib ta rünnata.

6. Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või selfie'sid (pilte endast) tegema hakata).

7. Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid), ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.

8. Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja kirjeldada olukorda.

9. Ära lähene metsloomale või tema poegadele, kui oled ise vigastatud, haige või sinu liikumine on häiritud. Ohu korral on raskendatud taganemisvõimalused. Lisaks võid sa haigusebakteri loomale edasi kanda.

10. Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade (sh lindude) loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.

Tagasi üles