Keskkonnainspektsioon jälgib metsaraie seaduslikkust

Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juhataja Uno Luht. Foto: Erakogu

Kui metsapoliitikat kujundavad ja viivad ellu Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet, siis Keskkonnainspektsioon kontrollib, et kõik oleks kooskõlas metsaseadusega, ja karistab seaduse rikkujaid.

Viimasel ajal on metsaga ja metsas toimuv ühiskonna teravdatud tähelepanu all. Autoga mööda siledat asfalti sõites ja tee kõrval kände nähes poeb tihtipeale hinge kahtlus. Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juhataja Uno Luht, millal on raie seaduslik ja millal mitte?

Küsimusele, kas metsa raiutakse palju või vähe või kui palju metsa raiutakse, ei oska Keskkonnainspektsioon vastata, vastuse andmine kuulub pigem Keskkonnaagentuuri kompetentsi. Meie oleme asutus, kes võib anda hinnangu, kuidas metsa raiutakse. Inspektsioon on esimene asutus, kelle poole inimesed pöörduvad, kui raie osas mingi kahtlus tekib. Põhiliselt palutakse kontrollida raie seaduslikkust, kuid kaevatakse ka võõra maa kasutamise ja metsa tegemisest järele jäänud roobaste üle. Põhiline mure on, kas mitte ei raiuta liiga palju, sest lageraie jääb silma. Inimesed pole harjunud raietööga kaasneva vaatepildiga, ehkki enamasti on raie igati seaduslik ja ka vajalik. Näiteks kui männik, mis oli olemas juba enne meie sündimist, äkki maha võetakse, siis tekitab see loomulikult võõrastust. Aga kui raietööluba on olemas ja tehtavate töödega pole metsaseaduse nõudeid rikutud, siis tuleb raie seaduslikuks lugeda.

Viimasel ajal on metsas toimuv erilise tähelepanu all seoses ühiskondliku huvi suurenemise, eeskätt ühingu Eesti Metsa Abiks ja teiste liikumiste tegevusega. Iseenesest on ühiskonna aktiivne huvi metsade majandamise vastu igati tänuväärt. Praegu on koostamisel metsanduse arengukava aastateks 2021–2030, mille koostamises saavad huvigrupid kaasa rääkida ja ettepanekuid teha, kuidas jõuda metsanduse arengu eesmärkideni ja olemasolevate probleemide lahenduseni. Samas on konsensust raske leida, kui ühed näevad metsa kui tulundusmaad, teised looduskaitseobjektina, kolmandad puhkekohana ja neljandad hoopis muistise või kultuuriobjektina.

1990. aastate lõpu metsavarguste aeg on ammu möödas, kas kaebusi on vähemaks jäänud?

Siis juhtus tõesti, et helistati: harvester on metsas ja töötab öösel. Selles nähti kohe rikkumist. Kui vargused kadusid, siis laekus taolisi kaebuseid veel aastaid, ehkki rikkumisi ei pruukinud enam olla ja toimus tavapärane metsa majandamine. Aja jooksul siiski kaebuste hulk vähenes. Viimase aasta jooksul on metsateema taas päevakorda tõusnud, sest huvigrupid on aktiveerunud. Inimestel on ju isesugused huvid ja väärtushinnangud, aga ka teadmised ja arusaamad. Kui praegu loen mõnest kommentaariumist, et vanasti kasvasid kuusikud 300–400 aasta vanuseks, aga nüüd ainult 60aastaseks, siis mõtlen: kust sellised teadmised küll võetud on. Tavapäraselt kasvatatakse majandusmetsas ühte või kahte sama vanusega puuliiki, sellisel metsal on oma bioloogiline vanus ja ükskord saab sellise metsa eluring lihtsalt läbi. Kas see on siis parem, kui me sellist metsa ei majanda, puud kukuvad lihtsalt jala pealt maha ja puit jääb kasutamata? Mets on ikkagi taastuv ressurss, mida on võimalik majandada ka looduskaitsenõudeid täites.

Tavapärasest suurem kaebuste arv mõjutab meie tööd, sest iga kaebusega tegelemine nõuab ressurssi. Järelevalve planeerimisel ja korraldamisel tuleb aga mõelda, millised on suurema mõjuga keskkonnakasutused. Ei saa öelda, et metsaga seonduv oleks tähtsam kui jäätmekäitlus või tööstuse ja põllumajandusega seonduv vee- ja õhukaitse. Igasugune inimtegevus keskkonnakasutuse näol jätab ökoloogilise jalajälje. Räägitakse, et metsa raiutakse liiga palju. Aga samas ei ole huvigrupid keskkonna kaitseks nõudnud olemasoleva tööstuse või põllumajanduse vähendamist või kasvõi osalist keelamist.

11. klassi õpikus on kirjas, et keelatud on maha võtta alla 100 aasta vanust männikut, alla 80 aasta vanust kuusikut ja alla 70 aasta vanust kaasikut ehk siis neis on lageraie keelatud.

Tegelikult lubab nendel puuliikidel lageraiet ka metsa keskmine rinnasdiameeter ja seega võib näiteks kunagi põllu peale istutatud kuusik juba enne 80 aastat raieküpseks saada. Metsaraielube ehk metsateatiseid ja kooskõlastusi väljastab Keskkonnaamet. Meie kontrollime, kas kõik load on olemas ja kas mets on piisavalt vana lageraie jaoks. Ka metsade uuendamist jälgib Keskkonnaamet.

Mida te siis igapäevatööna teete ehk kuidas valvate metsa õige kasutamise üle?

Metsa majandamise võib laias laastus kaheks jagada – metsa istutamine ehk uuendamine ja kasvatamine. Metsa kasvatamiseks tuleb teha ka raiet, näiteks hooldusraiet. Meie teeme järelevalvet metsa majandamisel raietööde üle. Esiteks teeme planeeritud järelevalvet: inspektoritel on vaja teatud hulk raielanke jooksvalt üle kontrollida. Teiseks kontrollime kaebusi, mis tulevad kas valvetelefoni 1313 kaudu või kirjadena, aga tihtipeale võime ühest või teisest kahtlusest kõigepealt ajakirjandusest ja sotsiaalmeediast lugeda.

Meenutage mõnd viimase aja suuremat kaebust ja mis sellest saanud on.

Hiljuti saime kaebuse Soomaalt Tõramaalt. Kontrollimise ajal oli raie veel pooleli. Millega me tavaliselt hädas oleme ja mida peaks selgitama – me ei saa raiet kohe kaebuse peale peatada ja kõiki töid seisma panna. Lihtne on raiet nii-öelda kinni panna, kui selles metsas üldse raiet teha ei tohi või kui rikkumise olemus on ilmselge. Keerulisem on siis, kui raietööluba on olemas. Asi on selles, et kasvav mets on majandamiseks jagatud osadeks ehk eraldisteks. Tavaliselt raiutakse metsa eraldiste kaupa ja isegi kui mõnel eraldisel tuvastatakse rikkumine, ei saa see olla teistel eraldistel raietöö peatamise alus, kui seal on raie pooleli või pole seda veel alustatud. Aga veel lõpule viimata raiel ei saa tehtud raiele lõplikku hinnangut anda, sest pole ju teada, milline saab olema metsa seisukord pärast raie lõppemist.

Eks auto kiiruseületamisega on sama lugu: tagajärg tekib ja trahvi saab teha alles siis, kui kiirus on juba ületatud. Metsas tuleb enne karistuse määramist kindlaks teha ka rikkumise sisu ja ulatus. Näiteks kui on lubatud raiuda teatud kogus, aga tegelikult raiutakse rohkem, siis peab inspektor selle lubatust rohkem raiutud koguse ära määrama ja selleks tuleb vajadusel ka raiutud kännud üle mõõta.

Kõige enam rikkumisi seondub ikka metsateatise puudumisega. Kuigi metsateatise esitamine ja keskkonnaameti poolt läbivaatamine on lihtne ja kiire protseduur, on tihtipeale jäänud metsaomanikul raie kohta metsateatis esitamata. Metsateatise esitamine ei tähenda, et omanik kohe metsa raiuma läheb, metsateatise kehtivusaeg on üks aasta. Metsaomaniku soov raiet teha sõltub paljuski ilmast ja muudest võimalustest ja nii võibki juhtuda, et kunagi esitatud metsateatis lihtsalt aegub. Elu näitab ka, et kõiki lubatud raieid ära ei tehtagi, tihti tehakse aga lageraie kui kõige lihtsam ära, aga harvendusraie jääb tegemata.

Kas saan õigesti aru, et ebaseaduslikku ehk ilma ettenähtud loata raiet meil eriti ei esine, et sellega on asjad korras?

Lageraiete osas on eksimusi tõepoolest väga vähe. Sellel, miks praegu suhteliselt palju lageraiet tehakse, on oma ajalooline tagapõhi. Nimelt istutati sõjajärgsel ajal palju talumaadele, osaliselt kattusid ka tühjenevate külade põllu- ja heinamaad looduslikul teel metsaga. Kuna selliste metsade kasvukohaks oli viljakam maa, siis hakkavad nüüd need metsad kõik korraga raieküpseks saama.

Siiski ei saa öelda, et õigusrikkumisi ei ole. Mullu oli kümme ebaseaduslikku raiet, kus keskkonnale tekitatud kahju oli nii suur, et tuli algatada kriminaalasi, praegu on need juhtumid veel menetluses. Ilma metsateatiseta on Eestis keeruline metsa maha võtta, sest metsateatist on vaja ka siis, kui metsamaterjali müüma minnakse. Vahel jõuavad meieni ka kaebused, et metsaomanik võõrandas oma raieõiguse ühele firmale, see omakorda teisele ja nüüd on metsas juba keegi neljas. Sel juhul tuleb metsaomanikul pöörduda politseisse või kohtusse, sest inspektsioonil pole õigust sekkuda, kui raie ise on metsaseaduse mõttes seaduslik ja vaidlus käib selle üle, kellel on lepingujärgne õigus metsa raiuda.

Keskkonnainspektsiooni avastatud rikkumised metsas 2017. aastal

Plaanilisi kontrolle 605.

Raiega seotud kaebusi 277.

Menetlus alustati 64 korral,

keskkonnakahjuga juhtumeid 13, kahjusumma kokku 121 818 eurot.

Sagedasemad rikkumised:

metsateatis puudus 21 juhul,

raieõiguse või metsamaterjali müügi seaduslikkust ei suudetud tõendada 19 juhul,

harvendusraiel raiutud lubatust rohkem 12 juhul,

raieõiguseta raie 10 juhul.

Allikas: Keskkonnainspektsioon