Soome kasepuu väärindatakse Eestis

Metsä Woodi Eesti tehase juhil Kaarel Talil on pingeline ja põnev aeg: tal on küll rahvusvaheline töökogemus saetööstuste juhtimisel, kuid käivitatav vineeritehas on esimene. Foto: Urmas Luik

Kolme jalgpalliväljaku suuruse Metsä Woodi kasevineeritehase ehitustööd on lõpusirgel ja peagi hakatakse seal valmistama Soome kaskede spoonist vineeri, mida eksporditakse transpordi ja ehitusfirmade tarbeks Euroopasse ja Aasiasse.

Soome metsanduskontserni uus tehas kerkib Pärnu serva, seadmed on juba paigas ja käib nende katsetamine. Ehitaja lõpetab töö pärast jaanipäeva ja täistuuridel ehk ööpäev läbi kolmes vahetuses peaks tehas tööle hakkama augustis.

Kohalikku puitu tehas ei kasuta, see tuleb sada protsenti Soomest. Äänekoski tehasest kohale toodavad spoonilehed töödeldakse Pärnus vineeriks, seejärel kogu kaup eksporditakse.

Tänavu on plaanis tehasest välja saata 12 800 kuupmeetrit vineeri, räägib valmiva tehase juht Kaarel Tali. „Lattu ei tee me midagi, iga tellimuse taga on konkreetne klient,” kinnitab ta. „Vineeri tarbimine on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud. On globaalne suundumus, et inimesed tahavad järjest enam kasutada taastuvaid materjale.”

Miks aga kasepuust vineeri tootmises vahepeatus Pärnus tehakse? „Meie peamised kliendid on Kesk-Euroopas ja Pärnu jääb tee peale,” mainib Tali. „Transport toimub põhiliselt autodega mööda Via Balticat.”

Eesti tehase asukohana kaaluti ka Tartut, aga Pärnu kasuks rääkis asjaolu, et seal on kõrvalkrundil Fortumi katlamaja, kust tehas saab kogu energia. Nii ei olnud vaja ise katlamaja ehitama hakata. Lisaks müüakse Fortumile puidujäägid.

Gaas vineeri sisse

Soome kasespoonist hakatakse valmistama kvaliteetset vineeri, millel on kolm suuremat kasutusvaldkonda: transporditööstus, betoonivalu ja tankeriehitus. Neist kahe esimese tarbeks algab tootmine kohe, aga kolmandaga oodatakse esialgu.

Kui tehas korralikult käima läinud, hakatakse tegema ka vedelgaasitankerite seinakonstruktsioonide valmistamisel ühe komponendina kasutatavat vineeri. „Vedelgaas jahutatakse miinus 160 kraadi juurde ja neis oludes säilitab vineer hästi oma omadused,” selgitab Tali. „See on väga keeruline toode ja päris alguses me seda tootma ei hakka, alles siis, kui oleme kvaliteedinäitajad lõplikult paika saanud.”

Enamik uue kasevineeritehase sisseseadest on pärit Soomest, aga ka Saksamaalt. Tali kinnitusel on tegemist kõige uuema tehnoloogia järgi valmistatud seadmetega. Tehnikat aitab paika panna ja käivitada Soomest saabunud 11-liikmeline brigaad, kes annab töö käigus oma vineeritootmise kogemuse edasi uude tehasesse palgatud kohalikele töölistele.

Oma kodumaal on väljaõpet tegevad soomlased iga päev ametis Metsä Woodi Suolahti ja Punkaharju tehases liinioperaatoritena. „Neilgi on siin huvitav, sest Soomes on suhteliselt vanad tehased ning neil on põnev uusi seadmeid tööle saada ja tutvuda täiesti uue tehnoloogiaga, lisaks tundub Pärnu neile elamiseks väga mõnusa kohana,” räägib Tali.

Esimesed Soome töötajad jõudsid Pärnusse veebruaris ja enamik neist jääb sinna juulikuu lõpuni. Soome ja Eesti töölised suhtlevad soome ja inglise keeles, vajadusel kasutatakse tõlgi abi.

Tööliste otsimine käib

Tehase täisvõimsusel töötamiseks on vaja ligemale 200 töötajat, poolsada on juba palgatud ja augustiks, mil käivitub töö kolmes vahetuses, oleks vaja kokku 80 töölist. Uue tööjõu otsimine ongi praegu igapäevane tegevus.

Tali tunnistab, et 200 töölist nad tõenäoliselt Pärnumaalt ei leia. Esialgu vajaminevad 80 loodetakse palgata siiski kohalike seast, aga täisvõimsusel tehase käivitamisel tuleb leida inimesi mujaltki. Kuidas neid kohale meelitada, pole veel lõplikult välja mõeldud, aga Tali ei välista ka välistööjõu värbamist.

Kuna Pärnu kandis ei ole ühtegi vineeritehast, pole vineeritöö kogemusega töölisi võtta, küll aga on tulnud tööle inimesi spoonitööstusest.

„Enamik seni palgatutest on tulnud üle teistest ettevõtetest,” räägib Tali. „Loomulikult oleks üks tööle saamise eelis puidutöö kogemus, aga kui on olemas tootmistöö kogemus, on seegi juba suur pluss.”

Kui seni oleme harjunud, et puidutöö on meeste pärusmaa, siis moodsas tehases sobib töö ideaalselt naistelegi. Nii ongi sinna töölisi üle tulnud näiteks tekstiilitööstusest. „Rasket füüsilist tööd pole, liinid on kõik automatiseeritud,” kinnitab Tali ja lisab, et näeks hea meelega, et mehi ja naisi on enam-vähem pooleks.

Tali usub, et uus, suur ja kõrgtehnoloogiat kasutav tehas äratab tööd otsivates inimestes huvi. Aga ka palk peab olema motiveeriv, et inimesi tööle meelitada. „Kuuldavasti on teised kohalikud ettevõtted pidanud nüüd oma palkasid üle vaatama,” mainib ta.

PÄRNU KASEVINEERITEHAS

Aastateks 2017–2018 on Metsä Woodil 100 miljoni euro suurune arenguprogramm, mis sisaldab investeeringuid Soome ja Eestisse.

Kesk-Soome Äänekoskisse kerkib uus kasespoonitehas, kus spoonid kuivatatakse, pannakse veoautodele ja viiakse Eestisse ehitatavasse vineeritehasesse. Eesti tehase osakaal Metsä Woodi investeerimiskavast on ligikaudu pool. Tehase tootmismaht on 50 000 m³ aastas ja tehasehoonete pindala on 28 000 m².

Pärnu tehas valmistab suure väärindusastmega vineeritooteid lõppkasutuseks, näiteks transpordivahendite tootjatele ja ehitustööstusele.

Tehasele vajalik spoon tuuakse Soomest ja seda saabub täisvõimsusel töötades 10 veokikoormat iga päev. Valmis vineeritooted tarnitakse peamiselt Kesk-Euroopasse, tootmismahuks 7 veokikoormat päevas.

Tehas on keskkonnasäästlik ja kasutab parimat ELis saadaolevat tehnoloogiat (BAT).

Allikas: Metsä Wood