Metsataimi kasvatada pole nii lihtne, nagu paistab

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Maid Laidvee on Forestplanteris toimetanud seitse aastat, selle aja jooksul on ettevõte kasvanud kümme korda.

FOTO: Kristina Traks

Võrumaal Sõmerpalu vallas Võhandu jõekäärus kosub ligi 7 miljonit kuusebeebit. Aasta-pooleteise vanuselt lähevad need kasvuhoonest ja müügiplatsilt edasi päriskoju – metsa.

Aprillis hakkab metsataimi kasvatava OÜ Forestplanter juhi ja ühe omaniku Mait Laidvee telefonile aina enam tulema kõnesid küsimusega, kas saaks metsataimi. „Päris tihti pean ära ütlema, sest taimed on broneeritud ja just suuremat kogust ei võlu hetkega kuskilt välja. Parem oleks istutusplaane teha ja meilt taimed broneerida vähemalt pool aastat või lausa mitu aastat ette,” kõneleb ta.

Metsataimede kasvatamine näib lihtne – paned seemne mulda ja kasvab ise. Metsas ju nii asi toimibki. Laidvee sõnul aga pole see sugugi kerge ja lollikindel äri. „Taimi võivad kahjustada haigused, külm võib ära võtta või tuleb elektrikatkestus. Tõsi, viimase eest kaitseks soetasime generaatori, sest meil juhtus, et taimed ei saanud 30 tundi vett, kuna voolu polnud. Kahju saime mitukümmend tuhat eurot. Oleme kahekümne aasta jooksul siia puukooli investeerinud 3 miljonit eurot,” räägib Laidvee. „Peaaegu igal aastal oleme pidanud tasuma mingi kooliraha, sest sajaprotsendilist garantiid, et taimekasvatus õnnestub, pole kunagi.”

Kasvas kümme korda

Forestplanter tähistab sel aastal juubelit, esimesed metsataimed külvati mulda 20 aastat tagasi. Asi sai alguse pooljuhuslikult. Paik, kus praegu kasvab miljoneid metsataimi, oli tollal Arco Varas metsanduse peal töötanud Lehar Lindre suvekodu. Arco Varal oli vaja metsataimi ja kuna neid kuskilt võtta polnud, külvati need maha Lindre suvekodus. Alguses kasvatatigi taimi vaid enda jaoks, suurema hoo on ettevõte sisse saanud viimase kümne aasta jooksul.

Laidvee on Forestplanteris toimetanud seitse aastat, selle aja jooksul ettevõte kasvanud kümme korda. Tööd saab ettevõttes kümmekond inimest, suvel rohkemgi. „Kui 2011. aastal külvasime 700 000 taime, mis oli tollases mõistes väga palju, siis sel kevadel 6 miljonit taime. Eelmisel aastal läks mulda 5 miljonit seemet. Kokku kasvab meil praegu 7 miljonit taime, valdavalt kuusk ja natuke mändi,” selgitab Laidvee. Võrdluseks – Eestis on eraturu metsaistikute maht umbes 8 miljonit taime aastas. Viimastel aastatel on metsakasvatajaid lisandunud, kuid 100 000 taime kasvatajaid on vast paarkümmend. Erakasvatajad müüvad metsaistikud erametsaomanikele, seevastu RMK kasvatab omale taimi ise ning viimastel aastatel pole erametsaomanikele enam taimi müünud.

Metsataimede import on vähenenud. Varem toodi rohkem sisse Leedust ja Poolast pärit taimi, mis olid küll ahvatlevalt odavad, kuid teiselt laiuskraadilt pärit taim ei pruugi sobida meie kliimasse. Eesti Maaülikooli uuring toob välja, et lõunapoolsetelt aladelt pärit taimedest kasvatatud puude kvaliteet ei ole võrdne sellega, mille annab välja kohalik metsataim. Nimelt kipuvad puudele tekkima tüvelõhed, mis nakatuvad Neonectria fuckeliana nimelise seenega, mis omakorda võib levida naabruses kasvavatele puudele. See probleem avaldub alles aastakümnete pärast, kuid halvendab tuntavalt puidu kvaliteeti. Leedust võib praegu taimi tuua, kuid import lõpeb ülejärgmisel aastal. Keelustamise põhjenduseks on just maaülikooli teadlaste välja toodud probleemid. „Kõige parem on taim, mis on pärit siinsamas kasvanud puult. Taimedel on laiuskraad ja kõrguste vahe oluline. Näiteks kasvatasime kord taimi Norra kliendile Norrast pärit seemnest. Imestasime, miks need taimed nii viletsasti kasvavad, kuid siis tuli välja, et need taimed kasvavadki merepinnast kõrgemal ja sellepärast edenevad aeglaselt,” jutustab Laidvee.

Igal taimel oma pott

Kui varem pidasid eriti väiksemad metsakasvatajad pigem lugu avajuursetest metsataimedest, siis praegu eelistatakse potitaimi, sõnab Laidvee. „Suured firmad ostavad kõik ainult potitaimi, avajuurseid läheb müügiks ülivähe.” Miks nii? Põhjuseid on mitu: avajuursete taimede istutamisega tekib logistiline umbsõlm – need on vaja istutada kohe, muidu need kuivavad ega lähe kasvama. Kui istutamist ootavad sajad tuhanded taimed, siis neid kiiresti ja korraga maha saada pole lihtne. „Rääkimata sellest, et avajuurse taime istutamine võtab kolm korda rohkem aega kui potitaime mahapanek. Potitaim on istutamise suhtes paindlikum, kuna läheb puukoolist välja niiske mullapalliga. Eelmisel aastal juhtus ühtede Leedust toodud avajuursete männitaimedega, et 90 protsenti neis ei läinud kasvama. Potitaimega sellist asja juhtuda ei saa. Avajuurse kahjuks on seegi, et kui istutamisele järgneb põud, nagu meil kevadel tihti, võib taim samuti hukkuda.”

Valdavalt kasvatab Forestplanter kuusetaimi, kuid nüüd paistab, et männigi vastu hakkab taas huvi tekkima. „Paar aastat tagasi oli männihuvi leige. Vahepeal katsetasime ka lehisega, kuid paistab, et Eestis ei ole asjal jumet. Lehisepuit on nimelt väga vaigune, sellepärast töötlevad teda vaid paar kohalikku saeveskit,” selgitab Laidvee.

Kuidas sirgub metsapuu?

Titeeas metsataime eest tuleb päris hästi hoolitseda. Alustame külvamisest. Forestplanteris lähevad taimeseemned mulda uuel külviliinil, igasse potti üks seeme. Ühe päevaga jõuab liin külvata 500 000 taime ja inimesi on selle juurde vaja vaid kaks. Sellisest taimekogusest jätkub 200 hektari metsa istutamiseks. Tavaliselt tehakse kaks külvi – esimene kevadel ja järgmine jaanipäeva paiku. Esimesed kaks kuud veedavad taimehakatised kasvuhoones, seejärel kolivad taimepotid õue, kus kosuvad poolteist aastat.

Selle aja jooksul tuleb taimehakatiste eest pidevalt hoolt kanda – kasta, väetada. „Jälgime spetsiaalse programmiga taimi, et neil ei tekiks vee- ega toitainepuudust,” seletab Laidvee. Ka öökülma eest tuleb taimi kaitsta. Hea on vihmutitega kastmine, mille tulemusena moodustub taimedele kerge jääkiht, mis kaitsebki külma eest.

Kevadel müüki minevad taimed pakendatakse juba sügisel ja paigutatakse külmikusse, kus need saadavad talve mööda stabiilse –2 kraadi juures. „See on taimele ideaalne talvitumistemperatuur, sest kui taim on väljas ja temperatuur kõigub, siis võib taim sulaajal keset talve hakata arvama, et nüüd on paras aeg alustada kasvamist. Samuti annab selline pakendamine ja külmutamine meile kevadel aega juurde – jääb ära kevadine pakkimine ja kliendile saab taimed kohe kätte anda,” kirjeldab Laidvee.

Metsaistutamisega ära kiirusta

Kui mets on raiutud, tahaks omanik muidugi võimalikult ruttu sinna uue metsa kasvama saada. Laidvee aga mainib, et sellega ei maksa rutata, vaid lasta metsa jäänud rohelisel kraamil – okstel-okastel kenasti pruuniks muutuda ja alles siis istutada uus mets. „Vana metsamaterjal annab looduslikku väetist ja hoiab veidi tagasi ka esimese aasta rohukasvu. Kui istutada kohe pärast metsaraiet uus mets, tuleb kärsakas sisse ja põhimõtteliselt võid järgmisel aastal jälle metsa istutada,” ütleb ta. „Pigem oleks mõistlik veidi oodata – okkad pruuniks lasta minna, adraga vaod sisse ja siis istutama. Vähemalt pool aastat peaks raie ja istutamise vahele kindlasti jääma. Pärast talvist raiet soovitan istutada kas sügisel või hoopis järgmisel kevadel. Kuna mets kasvab 80 aastat, siis üks aasta ei ole märkimisväärne ajakadu.”

Kuigi traditsiooniliselt istutatakse metsa kevadel, soovitab Laidvee kaaluda hoopis sügist. Forestplanteris on seda praktiseeritud 5–6 aastat. Sügisel on aega rohkem. Teadagi, kevadel maikuus kuhjuvad kõik tööd – põllutööd ja kari vaja välja ajada. Ka on kevadel sageli pikem põud, mis võib äsja maasse pandud metsataimed kiduma panna või sootuks kuivatada. Sügisel üldiselt põumuret pole, vett tuleb piisavalt. Küll aga ei maksa sügisest istutamist jätta väga hilja peale, sest taimedele peab enne külma saabumist jääma aega juurduda, umbes kuu aega kindlasti. „September on hea aeg, aga ka oktoober, kui paistab, et tuleb pikk sügis,” täpsustab Laidvee.

Mida istutamisel veel tähele panna? „Eeltöö peab olema korralikult tehtud. Ei piisa, kui taime lihtsalt auku torkad, vaid see tuleb korralikult kinni vajutada, et juurde ümber ei jääks mulla sisse õhuauke. Esimesed kaks aastat tuleb jälgida, et rohttaimed noort metsa ei lämmataks. Kui on karta, et loomad noored taimed ära söövad, siis pritsida spetsiaalse vahendiga. Alguses on vaja taime poputada, kuid see kõik tasub hiljem ära,” lubab ta.

Tagasi üles