Ettenägelik maaelanik elab kriisiaja varudeta linlasest kergemini üle

Küünlast ja tühjast õllepurgist valmistatud taskulamp.

FOTO: Kuido Saarpuu

Suurte kriiside ajal, olgu nendeks üleujutused, rahvarahutused või midagi muud, võib ettenägelik maaelanik end palju kindlamalt tunda kui linnakorteris elav inimene.

Puuküttega ahjud ja pliidid, piisav küttetagavara, käsipumbaga kaev, hoidiseid täis kelder – mida sõltumatum on su majapidamine elektrisüsteemist, seda lihtsam on kriisi üle elada.

Kujuta ette moodsat linnakorterit. Kaob elekter, kraanist ei tule vett, kanalisatsioon ei tööta, on külm ja pime, rääkimata sellest, et supermarketid on kinni, kütusetanklad ei toimi ja ... samade muredega inimesi on sadu, ei, lausa tuhandeid hädasolijaid kokkupressituna kitsukesele maa-alale. Ühel hetkel hakkavad linnad tühjaks valguma. Maale, ikka maale liiguvad hädasolijad.

Ravimid ja toit

Parem olla valmis kui loota, et alati leidub keegi, kes tuleb appi. Riiklikud abisüsteemid võivad, olenevalt kriisist, olla äärmiselt ülekoormatud ja kriisi algstaadiumis pole muud varianti, kui tuleb saada ise hakkama, oma kodus, oma vahenditega, oma inimeste keskel.

Järvamaal käisid kriisiolukorras hakkamasaamisest rääkimas üleelamisinstruktorid Toomas Tõnisson ja Katrin Talu. Loeng „Esimene nädal” andis juhtnööre, kuidas kodustes oludes hädaolukorras organiseeritud abi kohalejõudmiseni hakkama saada, kuidas hoolitseda iseenda ja perekonna esmavajaduste eest, kuidas tagada esmavajaduste rahuldamine vähemalt esimeses kriisistaadiumis.

Toomas Tõnisson nendib, et esmalt tunneb inimene puudust soojusest, veest, puhkusest ja toidust. „Kui veeta saab veel mõne aja hakkama, siis soojaga on külmal ajal nii, et paar tundi ja siis on kõik. Ellujäämise ABC tähendab inimese esmavajaduste täitmist. Kuidas, see on igaühe enda teha,” sõnab ta. „Kindlasti peaks kodus olema mingisugunegi toiduvaru. Olla võiks ka veevaru või teadmine kohast, kus saab puhast vett.”

„Olukord oleks palju parem, kui kodus oleks tagavara, kui inimesed õpiksid taas kodudes süüa tegema. Ei ole hea lahendus hoida kaua säilivat toidutagavara kastiga kusagil nurgas. See tekitab inimeses endas juba täna kriisi. Kast on ju kogu aeg silme ees. Võimaliku õnnetuse peale ei pea iga päev mõtlema,” õpetab Tõnisson. „Parem olla ettenägelik. Oletame, et sul on kodus kaks pakki makarone, tahad ühe paki ära keeta. Enne toiduvalmistamist lähed poodi ja ostad ühe paki lisaks, et kaks pakki oleks alati tagavaraks. Samamoodi on retseptiravimitega, neid saab ju kuudeks ette osta ja hoida tagavara. Ei pea olema nii, et täna võtad viimase tableti ja helistad uue digiretsepti saamiseks arstile.”

Väldi paanikat

Oletame, et kriis tabab inimest, kes elab maal. Tal on oma maja, vesi, puuküte ja puutagavara, kelder. Toomas Tõnisson kinnitab, et nädal aega elab maainimene sellistes tingimustes ilma suurt puudust kannatamata kenasti üle. „Tal on soe, kõht on täis. Tal on võib-olla elektrigeneraator, loodetavasti olemas patareitoitel raadio või autoraadioga auto, mida kasutada ametlike teadaannete kuulamiseks,” loetleb ta. „Kahjuks on tänapäevane suundumus, et paljud maamajadki on tehtud väga mugavateks. On küll puurkaev, kuid käsipumba asemel on seal töös elektripump, maja köetakse elektriga, elu ja hakkamasaamine on seotud linnaga, seal käiakse tööl, ostetakse süüa-juua. Hea, kui supirohelise saamiseks on pisike aiamaa, kuid sedagi alati pole.”

Katrin Talu sõnul on ülioluline, et inimesel oleksid hädaolukorras hakkamasaamiseks teadmised ja oskused, naabrite-sugulastega abistamiskokkulepe. „Kui oled valmis, siis saad hakkama, ei ole valmis, on raskem.”

Kui on külm, koonduge lähedastega ühte tuppa, nii on soojem. Kui on puuküttega saun, siis see on elamiseks väga hea variant.

Vältida tuleks paanikat. Paanika ei lase magada, keha ei puhka välja, inimene on stressis. „Ööpäev magamatust on võrdne pudeli viina ärajoomisega. Jooge see pudel ära ja saate teada, kui adekvaatsed olete otsuste vastuvõtmisel,” nendib Tõnisson.

Katrin Talu lisab, et nende loengute põhimõte ongi ettevalmistusele rõhumine, mitte kellegi hirmutamine. Kui ettevalmistus on tehtud, näiteks magamiskott muretsetud, ei pea inimene paanitsema, et tal on külm.

Magamiskotte on erinevaid, osa neid on mõeldud ka krõbekülma ilmaga kasutamiseks. „Mõtle juba praegu sellele, mis sul on kodus olemas, ja oska neid asju kasutada. Kui tekke ei ole, võta kapist vanaisa kasukas, ka see sobib tekiks,” toob Tõnisson näite.

Üleelamisinstruktorid Toomas Tõnisson ja Katrin Talu esindavad MTÜsid Tsiviilkaitse Selts ja Estlander.

Väljavõte: Oletame, et sul on kodus kaks pakki makarone, tahad ühe paki ära keeta. Enne toiduvalmistamist lähed poodi ja ostad ühe paki lisaks, et kaks pakki oleks alati tagavaraks.

KOMMENTAAR

Eva-Maria Rand, Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist:

Tagasiside on näidanud, et kriisideks on paremini valmis ikka maapiirkondades eramajades elavad inimesed.

Inimene, kes elab linnakorteris, kus kõik on käe-jala juures, kriisidele eriti mõelnud ei ole. Poed on avatud ööpäev läbi ja mingit varu justkui ei peakski olema. Samas ei mõelda, et ka lühiajaline elektrikatkestus võib igapäevaelu halvata.

Toiduvalmistamiseks ja veekeetmiseks võiks kodus olla väike matkagrill või -priimus.

Varuge tikke-küünlaid ja patareisid. Mobiiltelefoni laadige akupangast (enne muretsege see), kodus olgu üks patareitoitel raadio.

Mõelge alternatiivsele küttesüsteemile, lisaks toidule-joogile on vaja ka soojust ja valgust.

Kaaluge, kuidas hoida lähedastega kontakti, kui mobiiltelefoni aku saab ja jääbki tühjaks. Kirjutage olulised telefoninumbrid üles, kellel need tänapäeval ikka peas on.

Mõelge läbi enda kodukoha riskid, kas selleks on metsatulekahju- või üleujutusteoht või midagi kolmandat.

KODUNE HÄDAOLUKORRA VARU

Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda:

konservid: kala-, liha-, segu-, kaunviljakonservid,

pakisupid/püreepulbrid, helbed, mida on kerge valmistada,

valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroad lihaga (toode tarbitav kuumutatuna või kuumutamata),

teraviljatooted: kuivikleivad, soolase või neutraalse maitsega küpsised,

süsivesikurikkad tooted: magusad küpsised, karamellid, konserveeritud või kuivatatud puuviljad, halvaa, kondenspiim.

Allikas: Maaeluministeerium

Tagasi üles