See, milliseks kujuneb paisjärv paisu lammutamise järel, saab sintlastele varsti selgeks. Nimelt oli 2. mail viimane aeg teha riigihanke (nr 194187) pakkumus töödele, mida algselt käsitleti kui Sindi paisu avamist kaladele kudemiskohtadele pääsemiseks, nüüd aga lihtsamalt eesmärgina – pais likvideerida.
Kui algul selgitati avalikkusele, et paisjärv „mõnevõrra” säilib, nagu oli J. C. Wöhrmanni rajatud ajalooline esimene pais, siis nüüd enam ilusaid sõnu ei tehta – riigihange on välja kuulutatud Sindi paisu likvideerimiseks.
Kuidas on jõutud selleni, et pais likvideeritakse ja ujula jaoks kaevatakse auk Pärnu jõe põhja, hävitades kogu Pärnu jõe elustiku ligi poole kilomeetri ulatuses?
Enne kui asuda praeguste otsuste juurde, tsiteerin Sindi Linnavolikogu 11.02.2016. a istungi protokolli. Väljavõte pärineb Sindi linnapea ja hobiajaloolase Marko Šorini sõnavõtust: „Kuna ma ise olen teemat uurinud, siis olen leidnud ainult kaks kirjeldust. Üks kirjeldus ütleb, et Viiral käisid inimesed teisele poole jõge üle jõe visatud palgi. Ehk siis jõgi oli täpselt nii kitsas, et palk oli visatud üle jõe. Teine kirjeldus ütleb, et karjane lõbustas suvel end sellega, et hüppas kaldalt kaldale jõe keskele torgatud toki abil.”
Minule ja Sindi linna 220 kodanikule, kes pöördusid Riigikogu Keskkonnakomisjoni ja Vabariigi Valitsuse poole, et protestida paisjärve likvideerimise vastu, on täiesti mõistmatu, et soovitakse tagasi Pärnu jõge, nagu seda kirjeldas härra linnapea: pigemini siis lihtsalt laiema kraavina. Algne eesmärk, kaladele läbipääsu tagamine, on muutunud arutuks kinnisideeks – pais tuleb igal juhul likvideerida.