Praegu on küll parim aeg korjata, süüa-juua kevadisi taimi ja mahlu, aga midagi võiks ka taveks varuda. Parimad viisid on sügavkülmutamine ja kuivatamine, aga vanasti, kui polnud sügavkülmikuid, siis taimi ka soolati ja marineeriti.
Varuge kevadisi loodusande talveks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundub, et kõige popim taim on praegu karulauk. Värskest karulaugust saab pestot, võiet, suppi, salatit. Et seda ka talvel teha, võiks karulauku sügavkülma panna. Mina olen karulaugulehed ükshaaval puhastanud − nende vahel võib olla tigusid jm metsapuru, hakkinud 2–3 cm tükkideks, surunud tihedalt soonkinnisega pakendisse ja pressinud õhu välja. Muidugi võib kasutada vaakumpakendajat. Kui talvel tuleb isu karulauguvõide või pesto järele, võtan koti sügavkülmast, panen köögikombaini ja purustan. Külmunud lauk on rabe ja puruneb kohe väikesteks graanuliteks. Lisan soola ja õli, segan ja lasen natuke seista. Kui soovin valmistada võiet, lisan toasooja võid, kui pestot, siis seemneid (päevalille-, kõrvitsa- ja seesamiseemneid, aga ka India pähkleid). Kuna karulaugul on spetsiifiline maitse, ei tasu seda rikkuda sidruni, tšilli ega basiilikuga.
Kui sügavkülma pole, saab karulauku soolata: vanasti oli see levinud meetod maitsetaimede säilitamiseks, soolati tilli ja supisegusid. Taimed hakiti, pandi kihiti soolaga kaussi, tambiti igat kihti pudrunuiaga, et mahl välja tuleks, pandi purki ja viidi keldrisse. Soola kulub 1 kg taimede peale 200–300 g. Himaalaja ja meresoola vahest pisut rohkem, nende naatriumisisaldus on varieeruv. Ise olen maitse järgi teinud. Sellist nn konservi supile lisades ei tasu supi sisse soola enam panna.
Kui karulaugulehed kuivama ja kolletuma hakkavad, saab veel tükk aega tarvitada varsi, neidki võib sügavkülma panna, head on need ka marineeritult. Venemaal marineeritakse, hapendatakse ja soolatakse karulaugu õienuppe ja varsi. Kel karulauku palju, võib ka seda teha. Aga kuna karulauguõitest valmivate seemnetega taim paljuneb, siis jätan õied paljundamiseks.
Samamoodi nagu karulauku saab külmutada teisigi ürte – murulauku, küüslauguvõrseid, tilli, peterselli, hapuoblikat ja naati. Naat on praegu eriti värske ja maitsev. Võib veel leida avanemata voldikus lehti, mida saab kasutada supiks, pestoks ja teeks. Teen naadist omletti koos sibulaga ja pirukat. Maitsev lahtine pirukas mure- või lehttainapõhjaga, täidiseks naat koos paprikaga, üle valatud muna-, koore-, jogurti- või keefiriseguga. Seda saab talvelgi küpsetada.
Naadi külmutamiseks hakin selle 2–3 cm tükkideks ja panen kottidesse. Piruka peale pannes ei sulatagi üles, vaid lasen 5–10 min seista ja murendan piruka põhja peale. Samamoodi võib kasutada supi ja pesto sees.
Kui supi sisse minevaid maitseürte (tilli, peterselli, koriandrilehti jms) külmutada, siis mina panen need keeratava kaanega purki. Kotti on tüütu uuesti kinni toppida. Purgist võtad lusika või paar, kaas peale ja sügavkülma tagasi.
Sügavkülma panen ka vahtra- ja kasemahla. Kasemahla on vaja neerude töö ergutamiseks ja puhastamiseks, vahtramahl kulub ära palaval suvepäeval, kui on vaja jahutavat ja jõudu andvat jooki, näiteks aias rohides või ravimtaimi korjates. Vahtramahlal kerkib suhkur üles, nii et esimine suutäis on hästi magus. Mahlu külmutades on tähtis jätta pudelisse vähemalt 10 cm paisumisruumi. Külmutamiseks kasutage kindlasti plastpudelit!
Kasemahla on kääritatud ja siis suletud pudelis hoitud. Vanasti tehti õlleankrus kasemahlast kääritatud kihisevat jooki, mida heinaajal joodi. Maitseks, kääritamiseks ja säilitamiseks lisati näiteks rosinaid ja mustasõstrakoort. Ise lasen kasemahlal seista, kuni see muutub häguseks, siis valan pudeli või purgi triiki täis ja sulgen, säilitan keldris. Jook kulub ära palaval suvepäeval, hapuka maitsega joogile võib enne tarvitamist lisada siirupit, ingverit, piparmünti või muud põnevat.
Kõike rohelist – naati, kõrvenõgest, põdrakanepit, karulauku – võib ka kuivatada, peenestada ja kasutada talvel rohejahuna. Praegu müüakse öko- jm poodides ülikalleid detox-pulbreid, mille päritolu me ei tea. Aga Eesti looduses on palju mineraale ja vitamiine sisaldavaid ning organismi puhastavaid ja turgutavaid taimi, mis kasvavad puhtas keskkonnas. Kuivatamiseks sobivad toidukuivatid. Kui taimed kuivatatud, sõeluge rootsud välja ja peenestage köögikombainis või peene avaga sõelas. Maitsetaimedest võib lisada rohejahule punet või tüümiani, suvel kogutud põldosja, peedi või mangoldi lehti. Rohejahu sobib smuutidesse, küpsetistesse, kotlettidesse, supi sisse.
Tasub kasutada kõike head, mida loodus pakub. Roheline kevad oma andidega on käes.