Põud ohustab Eestit eeskätt kevadel

FOTO: Dmitri Kotjuh

Aprill oli väga vesine, sest kuu sajuhulk ületas pikaajalist keskmist kohati enam kui poolteisekordselt (ehk üle 150% sajunormist). Ka mai algus jätkus samal lainel, ent 4. maiga sajud lõppesid ja algas sajuta (antitsüklonaalse ilmastikuga) periood, mis võib soodsatel tingimustel areneda põuaks.

Et selline kuiv aeg näib jätkuvat, tuues põua üha lähemale, on sobiv aeg tutvustada põuda.

Minevikust meenuvad tugevad põuad 2016. a kevadest ja suve algusest, 2002. ja 2006. aastast. Ka mullune kevad ja suvi olid väga põuased, kuid ainult saartel (eriti Hiiumaal) ja loodeservas, samas sisemaa uppus.

Põud tekib sellest, et pikka aega ei ole sademeid, mis on põhiliseks vee varustajaks maismaal. Kuna aprill oli väga sajune, siis esialgu pinnases vett jätkub ja põhjaveetase on suhteliselt kõrge – seega on praegu tegemist meteoroloogilise põuaga, mis tähendab, et sademeid on teatud perioodi vältel pikaajalise keskmisega võrreldes tunduvalt vähem (ühtne definitsioon puudub, sest see sõltub koha geograafilistest jt iseärasustest). Seega tekkis teatud mõttes põud kohe pärast viimaseid suuri vihmasadusid (mai algul).

Kui põud saab rahulikult areneda, st pika aja vältel ei tule olulisi sademeid, siis saabub järgmine faas – agrometeoroloogiline põud, mis tekib siis, kui põllukultuuridele ei jätku piisavalt mullavett. Mullavee vähesus võib saada saagile saatuslikuks, kui see juhtub põllukultuurile tundlikus arengufaasis. Samaaegselt jätkub meteoroloogiline põud, kuni saabuvad märkimisväärsed sademed. Sellises põuafaasis ei pruugi isegi tugevatest hoovihmadest kasu olla, sest pinnas ei suuda vett vastu võtta, vaid sajuvesi pigem voolab ja aurab ära.

Kuna põud on alles algusfaasis, siis tuleohuindeks pole veel kuigi suur – see jääb kõikjal veel alla 2400 ühiku, mis on kevadel äärmiselt suure (V klassi) tuleohu piiriks (suvel on vastav piir 7000 ühiku juures). Võrdluseks: 2016. a mai lõpuks tõusis tuleoht kohati üle 8000 ühiku. Veelgi suurem oli tuleoht 2010. a Virumaal – augusti algul üle 10000 ühiku, lisaks veel 2002. a septembris Valga piirkonnas 20581 ühikut, kuid märkimist väärib ka 1992. a juulis Tartus 19608 ühikut.

Veel räägitakse hüdroloogilisest põuast. Selle aluseks on jõgede vooluhulga vähenemine ja järvede-veereservuaaride veetaseme langemine teatud tasemeni. See tekib tavaliselt pikaajalise sademevähesuse tingimustes.

Põua viimane faas (inimühiskonna kontekstis) on sotsiaalökonoomiline põud – kui loodusliku vee vähesus hakkab inimesi mõjutama, eriti puudutab see majanduslikke aspekte.

Antitsüklon tekkis mai esimestel päevadel Lääne-Euroopas ja nihkus üle Taani Läänemere kohale, mida jäi katma. Nii on nädalapäevad püsinud ilmad vähese pilvisusega ja sajuta, ja üha soojemad (6. mail tõusis õhutemperatuur juba 20 kraadini ja 7. mail sellest kõrgemalegi, sellele järgnes küll paar jahedamat, kuid ikka sajuta päeva). Selles osas pole lähiajal muutust oodata ehk on enamasti selged ja soojad, kuni 25kraadised ilmad.

Loe ka neid

Tagasi üles